Miks otsustasid kirjutada raamatu, mida su mänedžer ja kaasautor Raul Rebane nimetas õpikuks?

Ideestik, kava oli juba 2005. aasta lõpus paberil. Kümme reeglit, kümme sammu. Nüüd panin viis sammu juurde. Need on suhteliselt lihtsad reeglid, mida olen õppinud vanematelt, sõpradelt, nõuandjatelt. See võiks olla lastele ja ka nende vanematele hea lugemismaterjal. Olen neist koolides ligi neli aastat rääkimas käinud. Loodan, et raamat leiab hea vastuvõtu, võib-olla õnnestub noori paremale teele juhtida.

Treenid mitu tundi päevas, vahepeal pead ka energiat taastama. Millal jõudsid raamatut kirjutada?

Seletasin Raulile oma põhimõtete tagamaid. Ta on hea kirjamees, kes pani need soravalt kirja.

Reedel sõidad treeningulaagrisse Tenerifele. Rebane ütles, et tunneb selle üle rõõmu, sest sul oli kodus nii palju sotsiaalseid kohustusi, et ei jaksanudki enam treeningul kõike teha. Kas sinult kooriti seitse nahka?

Mitte just seitse nahka, aga esmaspäeva hommikul kell üheksa alustasin Nõmme põhikoolis tundi. Järgnesid spordipreemiate jagamine ja ordeni vastuvõtmine Kadriorus. Eile oli kergem, aga täna esitlesime raamatut ja andsin pressikonverentsi. Üritused ei ole lasknud treeningule täielikult keskenduda.

Kas pärast olümpiat oli vastuvõtte lihtsam taluda?

Olümpia järel oli tõesti lihtsam, sest suur asi oli tehtud, kõigel järgneval ei olnud enam nii suurt tähtsust. Praegu on käsil väga olulised treeningud. 14. märtsil osalen Tenerifel Euroopa talvistel karikavõistlustel, 22. märtsil tahan rünnata Rootsis Växjös maailma siserekordit 66.10. Treeningutel ei saa järeleandmisi teha!

Orden on sul kaelas ja preemia käes. Kas said, mida olümpiavõitja väärib?

Sportlaste premeerimine on päris hästi korraldatud. Treener Vesteinn Hafsteinsson ütles, et on Eestist isegi liiga palju saanud, sest teistes riikides, kus ta on töötanud, sellist autasustamist pole. Ütles ka, et on nii heast kohtlemisest ülimalt liigutatud.

Kas sul oli pärast olümpiat piisavalt aega akusid laadida?

Loodan, et oli, palju kauem polnud võimalik puhata. Muidu kipud rongist maha jääma. Võib-olla oli see liigne kartus. Hea vormi taastamisele kulus kõigest kolm kuud. Jaanuaris olin juba väga heas hoos, heitsin treeningul üle 68 meetri.

Sind kannustab ammune eesmärk – purustada 1986. aastast Jürgen Schultile kuuluv maailmarekord 74.08. Millal selle ette võtad?

Selleks kavatsen Ameerika Ühendriikides osaleda kolmel võistlusel. Aprilli lõpus San Diego lähedal Chula Vistas ja mai alguses Salinases, kus püstitasin nii tunamullu kui ka mullu hooaja tippmargi. Nii aukartust äratavale rekordile ei pruugi ühe korraga pihta saada.

Kas USA-s puhuvad soodsamad tuuled ja makstakse kopsakamat auhinnaraha?

Võistlustel osalemise eest seal ei maksta. On selge, et tuuled on Californias suhteliselt head. Aga rekordi sündimisel pole tuule osakaal eriti suur. Vaja on heita tehniliselt väga hästi. Mu treeningurekord 72.80 sündis väga nõrga tuulega. Kui sel ajal puhunuks näiteks vastutuul viis meetrit sekundis, siis olnuks tulemus tõenäoliselt üle 75 meetri.

Kui rihid tippvormi kevadeks, kas võib seetõttu kannata su suvine hooaeg?

Ei kannata, sest oleme kevadel alati kaugele heitnud. Kavandame oma tööd täpsemalt. Hea nõuandja Mihkel Zilmer on öelnud, et inimese füsioloogilist arengut arvestades pole mul rekordi heitmiseks väga palju aega jäänud. Tuleb kiirustada, ei saa loota, et ehk kord tuleb!

Kevadisele tippvormile järgneb küll langus, aga usun ja loodan, et suudan suvel oma keskmist taset tõsta. Mullu tahtsin kümnel võistlusel heita üle 70 meetri, veidi jäi puudu. Usun, et mul õnnestub tippvorm timmida ka augusti keskpaigaks ja loodan Berliini MM-võistlustel heita üle 70 meetri. MM-i rekord 70.17 kuulub Virgilijus Aleknale – suur stiimul, mida ületada. Kui kevadel ei õnnestu maailmarekordit püstitada, ei kao ju töö kuhugi ja sügisel võistlen jälle Helsingborgis, kus olen heitnud oma parima tulemuse 73.38.