Kui aga uskuda uurimisorganeid esindava Norman Aasa asemel Marika Priske advokaati Alar Urmi, siis näevad prokurörid suurt kuritööd just nimelt selles, et kõrged ametnikud on teinud oma tööd avalikest huvidest lähtuva parema äranägemise järgi. Riigiprokuratuuri muudki võtted tekitavad ajakirjanikes suurt nõutust.

Näiteks reedel riigiprokuratuuri infotunnis, kui Eesti Päevalehe ajakirjanik küsis teehangete uurijatelt, kuidas sujub nende koostöö majandusministeeriumiga, keskendus vastus hoopis peatatud teenistussuhtega ametnike käitumisele. Riigiprokurör Triin Bergmann teatas, et Priske ja Tsäkko on keeldunud ütluste andmisest.

Priske kaitsja Urm ei tahtnud uurimisorganite etteheitele mingit tagamõtet anda, küll aga väljendas kujunenud olukorra sellise presenteerimise üle nõutust. „Ma ei tea, miks prokuratuur seda välja ütles,” tunnistas kaitsja eile Eesti Päevalehele.

Urmi sõnul oli tõepoolest tema nõuanne Priskele esimesel kohtumisel uurijatega, kui kahtlustust tutvustati, „see kell ja see päev” mitte ütlusi anda. Kuid soovitus lähtus vaid sellest, et tahetakse kahtlustuse sisule vastata põhjalikult ja kirjalikult. Mitmeteistleheküljelise kahtlustusega lubati tutvuda ainult kohapeal, Priskele ega kaitsjale seda üle ei antud. „Seadus annab uurijatele sellise õiguse,” tõdes Urm.

„Loodan koos Priskega oma positsiooni peatselt kirjalikult paika panna. Nii Tsäkko kui ka Priske siiralt ei usu, et hangetes oleks kuritegusid tehtud, ka usume, et prokurör kuulab meid ära,” loodab Urm ammendavate selgituste toel kõik kahtlustused hajutada.

Vaid arutasid

Kahtlustuste sisul peatudes selgitas Urm, et tema kaitstav ei ole mingil moel käitunud ebaseaduslikult või avalikest huvidest mittelähtuvalt. Näiteks kahtlustuse selles osas, mis puudutab Aruvalla-Kose teelõigu hanget ning Priske ja Tsäkko väidetavat surveavaldust Nordeconile ja Lemminkäinen Eestile riigihankes kokkuleppimiseks, polevat midagi sellist toimunud. Urmi sõnul olevat ametnikud arutanud pikkadesse vaidlustesse takerdunud hankelepingu sõlmimise võimalikkust – seda, kuidas tulemuse saavutamiseks edasi minna. Sealjuures rangelt tuginedes valikuvariantidele, millest kõik variandid olid juristid läbi kaalunud.

Urmile on arusaamatud ka kahtlustused, mille järgi olevat Priske ja Tsäkko avaldanud survet maanteeameti juures oleva riigihangete komisjoni liikmetele, et Nordeconi pakkumus vastu võetaks. Tema sõnul on komisjon nõuandva funktsiooniga ja otsuseid langetas juriidiliselt Tsäkko. Sellest tuleb välja huvitav loogika, justkui oleks Tsäkko ise endale survet avaldanud. „Variantide arutamine stiilis mis-oleks-kui-teeks-nii pole mõjutamine,” leidis Urm.

Samuti kahtlustuse osaks oleva Liiapeksi-Loobu teelõigu mittevajalike tööde tellimise väites polevat samuti tekkinud mingit kahju. „Lisatöid ju ei tellitud ega tehtud,” märkis Urm.

Kui tõepoolest osutub, et Priske ja Tsäkko on käitunud nii, nagu väidetakse, ja seda peetakse suureks kuritööks, siis pole riigihangetega seotud ametnikel küll põhjust rahulikult magada. Keeruliste olukordade lahendusvariantide teoreetiline arutamine ja väljatöötamine võib osutuda kuriteokatseks.