Kaplinski: lõpetan eesti keeles kirjutamise, kui keeleseadus vastu võetakse
Kaplinski on avaldanud luuletusi oma lapsepõlvekeeles – võru keeles –, kuid pelgab, et uue keeleseadusega võidakse seegi ära keelata, kirjutas Suomen Kuvalehti. Luuletaja kordas oma ähvardust lõpetada eesti keeles kirjutamise, juhul Eesti haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonnas ette valmistatav keeleseaduse eelnõu praegusel kujul vastu võetakse.
Keeleteadlasi ega kirjanikke haridusministeeriumi keeleosakond ei ole Kaplinski sõnul kuulanudki. "Keeleosakonnas ei saada aru, et kõik keeled, sealhulgas eesti keel, on elavad keeled. Ja iga elav keel on mingil kombel hooletu. Metsapuud ei ole kah samasugused kui pargipuud."
Kaplinski meelest on siin taustaks arusaamine, et eesti keel on püha. Nõukogude Liidu ajal sai vene keel aeglaselt, kuid kindlalt ametliku keele võimupositsiooni, kuid Eesti iseseisvudes 18 aastat tagasi sooviti vene keelest vabaneda. Muutuste järele valvama pandi keeleinspektsioon, nii et nüüd on pea võimatu leida venekeelseid silte tänavanimedega.
"Kirjaniku ja keeleteadlase seisukohalt tundub kogu arutelu naeruväärne. Soomes võib isegi president teleintervjuus mureta öelda "mä" või "sä", kuid siin hakataks selle eest trahvi tegema," rääkis Kaplinski. (Soome kirjakeele normi järgi on lubatud ainult "minä" ja "sinä", kuid mitte "mä" ja "sä" või "mie" ja "sie", mida suurem osa rahvast kõneldes tegelikult tarvitab, kui tahab öelda "mina" või "sina".)
Soome ajakirjandus võtab kõnekeelt lihtsalt omaks
Soome meedia võtab kõnekeelseid väljendeid tänapäeval üha kiiremini omaks. Kõnekeelele sarnast keelepruuki pigem soositakse, nii et ametlikku ja pidulikku keelt näeb laiale sihtgrupile mõeldud ajalehtedes üha vähem.
Rahvusvahelise tunnustuse võitnud Kaplinski on luulet kirjutanud peale eesti ja võru keele veel soome ja inglise keeles. Tema eesti keeles kirjutatud teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, ungari, läti, leedu, islandi, taani ja tšehhi keelde. Samuti on Kaplinski kirjutanud artikleid Soome ja Skandinaavia ajalehtedele.
Liiga range ja vastuvaidlemise suhtes sallimatu eesti keele korraldamise vastu on Kaplinski võtnud sõna juba tükk aega.
Arvamust, et keeleseadus ei peaks olema suunatud keele kaitsmisele keele kasutajate eest, avaldas ka Emakeele Seltsi keeletoimkonna vanema Peeter Pälli allkirjaga läkitus haridusministeeriumile. Toimkonna kiri kritiseeris muu hulgas keeleseaduse eelnõu sätet, mis lubab keeleinspektsioonil hakata valvama ajakirjanduse keele järele. Selle juures on kummaline just see, et vabariigi valitsus on määranud eesti keele normi määrajaks nimelt Emakeele Seltsi keeletoimkonna.
