Kapo aastaraamat: Venemaa agressiivsus suureneb
Enne Ukraina-vastast agressiooni hoidis Venemaad avalikult agressiivseid samme astumast soov vältida rahvusvahelisse isolatsiooni jäämist. Praegu Venemaa enam sellest ei hooli. Tõsine takistus Venemaa tulevastele agressioonidele naaberriikide vastu saab olla ainult sõjaline heidutus – NATO kollektiivkaitse või piisavalt tugev iseseisev kaitsevõime, on kirjas kaitsepolitsei värskes aastaraamatus.
Kuna kapo peamine vastutusvaldkond on põhiseadusliku korra kaitse, kirjeldatakse raamatus lähemalt Venemaa õõnestustööd, alustades katsetest laiendada oma mõju „pehme jõu” abiga. Selle rakendamises Venemaa välispoliitikas on võtmeroll 2008. aastal Venemaa välisministeeriumi alluvuses loodud riiklikul agentuuril Rossotrudnitšestvo, mis tegeleb SRÜ riikide, välismaal elavate kaasmaalaste ja rahvusvahelise humanitaarkoostööga.
Kaasmaalaspoliitika edu eeldus Eestis on venekeelse elanikkonna segregatsioon. Selle tõttu töötatakse vastu lõimumisele, mis võimaldaks kohalikel venekeelsetel inimestel elus liiga hästi hakkama saada. Sel juhul väheneks nende sõltuvus Venemaast ja võimalus sedakaudu nendega manipuleerida.
Kapo aastaraamatus on kirjas, et Eesti-vastase mõjutustegevuse põhisõnumid on natsismis ja venekeelse elanikkonna diskrimineerimises süüdistamine (määratlemata kodakondsusega isikute suur osakaal ühiskonnas, venekeelsete gümnaasiumide osalisele eestikeelsele õppele üleminek) ning perspektiivitu riigi kuvandi loomine (Nõukogude Liidu parimast Euroopa Liidu viletsaimaks riigiks).
Üks Eestis selliste sõnumite levitamise tööriist on MTÜ Impressum, mis alustas kohaliku ettevõtja Igor Teterini ja ajalehe Komsomolskaja Pravda korrespondendi Galina Sapožnikova juhtimisel Tallinnas tööd 2008. aasta oktoobris. Nn meediaklubi peamine väljund on kohtumisõhtud Venemaal tuntud meedia- ja avaliku elu tegelastega, kelle ettekannete teemad kattuvad üsna täpselt Venemaa propagandasõnumite sisuga.
Veel üks ilmekas näide Venemaa soovist hoida värskena mälestust omaaegsest impeeriumist on sõjalis-sportlik noortelaager Sojuz, millest võtab igal aastal osa paarsada last Venemaalt, SRÜ-st ja Balti riikidest, sealhulgas 2013. aastal rühm Maardu kooli õpilasi. Üritust saatev ja Nõukogude ajast tuttav rahvaste sõpruse loosung ei suuda siiski varjata ürituse tegelikku olemust, mis on agressiivne, ülemaailmset sõjalist üleolekut taotlev ja teiste vastu sallimatu.
Veitmani riigireetmises polnud määrav KGB taust
Eelmisel aastal vahistatud ja süüdi mõistetud riigireeturi Vladimir Veitmani puhul polnud reetmisele kallutamisel määrava tähtsusega tema varasem KGB taust, vaid isiklikus ja tööelus kuhjunud probleemid.
Kaitsepolitsei kirjutab oma aastaraamatus, et kapos tehnilise spetsialistina töötanud Veitman hakkas Venemaa välisluureteenistuse SVR-iga koostööd tegema alles 2002. aastal. Tema varasem töö KGB-s oli kapol teada ja sellega polnud võimalik teda šantažeerida.
Veitmani riigireetmisele kallutamise puhul sai määravaks see, et ta oli jäänud suhtlema KGB-päevist tuttava Nikolai Jermakoviga, kes oli hakanud tööle SVR-i heaks. Omavaheline suhtlus hoidis Jermakovi kursis Veitmani isikliku elu, aga mitte tööga.
Isikliku elu ja tööprobleemide tõttu avaldas ta aga ühel päeval Jermakovile natuke tööalast infot ja seejärel enam tagasiteed ei olnud. „On põhimõttelisi olukordi, kus pole kaksipidi mõistmist: ei saa avaldada „natuke” riigisaladust,” kirjutatakse aastaraamatus. Veitmani teiseks veaks nimetatakse kapos oma ülemuste toimunust mitteteavitamist.
Veitmani koostööle saamiseks kasutas SVR ära tema pettumust karjääris ja isikliku elu ebaõnnestumisi, talle anti võimalus tunda end tähtsana ja teenida ka raha.
Jermakoviga kohtus koostööd alustanud Veitman Eestis kolm-neli korda aastas, ainult korra kohtuti Horvaatias Dubrovnikus. Rohkem kui kümne aasta jooksul reetis Veitman venelastele andmeid kapo töötajate, tehniliste võimete ja töökorralduse kohta. Vahelejäämise vältimiseks edastas ta suurema osa infot suuliselt näost näkku kohtumistel.
Veitman avaldas venelastele, et Eesti kõige tuntum riigireetur Herman Simm oli kapo jälgimise all. Veitmani hoiatusest hoolimata suutis kapo vältida seda, et ka Simm oleks enne tabamist enda jälgimisest aru saanud.
Viimase viie aasta jooksul nelja riigireeturi tabamine näitab kapo hinnangul, et venelased tunnevad Eesti saladuste vastu suurt huvi. Venemaa eriteenistused hoolivad oma agentidest seni, kuni nad on kasulikud, seejärel jäetakse nad maha. Eesti eriteenistused on aga piisavalt tugevad, et salakuulamisoperatsioone paljastada ja reetureid vastutusele võtta.
Sinisalu: Savisaarel on õigus võtta sõna niimoodi, nagu ta soovib.
Kapo peadirektor Arnold Sinisalu pidi eilsel aastaraamatut tutvustaval pressikonverentsil vastama ka hulgale Edgar Savisaare hiljutisi sõnavõtte puudutavatele küsimustele.
Sinisalu tõdes, et Savisaar tegeleb oma valijaskonna kinnistamisega, kuid tal on õigus esineda nii, nagu ta soovib, ja kapo pole sellest temaga juttu teinud. „Me pole sel teemal temaga vestelnud, tema väljendusviis on piisavalt selge, seal pole midagi vestelda,” ütles Sinisalu.
Eestist on mindud džihaadivõitlejaks
Kaitsepolitsei peadirektor Arnold Sinisalu kirjutab kapo aastaraamatus, et ka Eestist on suundunud inimesi Süüriasse islamistide poolel sõdima. Pikas plaanis võib see olla ohtlik ka Eestile. „Rahvusvaheline terrorism kujutab endiselt ohtu kogu Euroopa julgeolekule. Süüriasse sõdima kippuvate inimeste edasist käitumist on raske prognoosida. Ka Eestist on mõned isikud suundunud Süüriasse, et ühineda džihadistidega. Saame Eesti ühiskonnale võimalikku ohtu tajudes koostööd teha ja varakult teavet vahetades halvimaid arenguid ära hoida,” kirjutab Sinisalu aastaraamatu eessõnas.
Aastaraamatut tutvustades ei soovinud Sinisalu täpsemalt kommenteerida, kellega on tegemist. Ta mainis, et Süürias sõdimas käivaid džihaadivõitlejaid peetakse igal pool Euroopas suureks ohuks, sest seal omandavad nad nii sõjalised oskused kui ka Euroopa-vaenuliku maailmavaate.
Rahvusvaheline töövõit: Põhja-Korea relvaäris osaleja tabamine
Kapo ülesanne on võidelda ka massihävitusrelvade leviku vastu. Üks töövõit oli eelmise aasta juhtum, kui Eestis tabati Põhja-Koreale relvakomponentide müümises kahtlustatav Taiwani ärimees Hsien Tai Tsai.
Kaitsepolitsei töötajad pidasid Tsai 1. mail kinni USA eelarestipalve alusel, sest teda kahtlustati strateegilise salakauba veos. Järgmisel päeval võeti ta 30 päevaks vahi alla. Väljaandmismaterjali alusel taotles riigiprokuratuur kohtult luba Tsai USA-le välja anda
ja kohus seda ka lubas. Kahtlusalune vaidlustas selle, kuid viimane kohtuaste kinnitas lõplikult, et kahtlusaluse võib välja anda, ja oktoobri alguses andis Eesti Tsai USA-le välja. Tegemist on USA kriminaalasjaga, mida uurib FBI.
USA ametivõimud teavitasid mullu 6. mail rahvusvahelist avalikkust, et Eestis vahistatud Taiwani ärimeest, kes eiras USA-s ärikeeldu, kahtlustatakse katses tarnida Põhja-Koreale seadmeid, mida saab kasutada massihävitusrelvade tootmiseks. Tsaid ja tema poega, kes on samuti relvaäriga seotud, ootab USA-s süüdimõistmise korral kuni 20-aastane vangistus ja kuni 1,75 miljoni dollari suurune rahatrahv.
Kahtlusaluse tabamisega pälvisid Eesti julgeolekuasutused ka Ameerika Ühendriikide suursaadiku Jeffrey D. Levine’i tänu.
Eestisse on levinud Türgi päritolu islami usulahk
Eestis tegutseb Fethullah Güleni Liikumine (FGM) – islamiliikumine, mis on praegu Türgi riiki raputava poliitilise ebastabiilsuse taga.
FGM juhindub Türgi päritolu islamiõpetlase Fethullah Güleni õpetusest. Tegemist on Türgi poliitikas vastuolulise isikuga, kes oli 1999. aastal kohtu all süüdistatuna toona valitseva võimu kukutamise katses.
Gülen rõhutab oma õpetuses teaduse ja religioonide dialoogi ning demokraatia olulisust. Hoolimata asjaolust, et liikumine ei propageeri äärmuslikku, vägivallale kutsuvat islamit, seisneb tema kaugem siht riiklikes institutsioonides ja poliitilistes ringkondades kanna kinnitamises, mis võimaldaks hiljem olukordi endale sobivalt suunata, nagu näitab ka senine Türgi valitsuskriis.
Välismaa meedia on väitnud, et FGM on nagu sekt, mis üritab pidevalt laiendada oma mõjuvõimu Türgis ja välisriikides ning mille lõppeesmärk on Türgis islamistliku riigikorra kehtestamine. Sellised väited on ilmalike türklaste seas ärevust tekitanud. Näiteks korraldati 2013. aastal USA-s mitu FGM-i-vastast meeleavaldust, kus väideti, et Gülen tahab Türgis kehtestada islamistliku režiimi.
FGM-i esimesed katsed laiendada tegevust Eestisse olid 2005. aastal. Kui algul seisnes liikumise tegevus üksnes huvirühmadele türgi keele ja kultuuri õpetamises, siis 2010. aastal muutus nende tegevus oluliselt aktiivsemaks, nendib kapo aastaraamat.
Tallinnas avati FGM-i suursponsori Baklavaci Güllüoglu tütarettevõte ja asutati ühendus EESTÜRK. Praegu väljendub nende aktiivsem tegevus eelkõige Türgi tudengite Eesti ülikoolidesse vahendamises. Hoolimata ühendavast religioonist on FGM-i liikmete kontakt kohaliku muslimikogukonnaga jäänud põgusaks.
