Küsimused, mis puudutavad USA riigiasutuste tegevust, tuleks adresseerida USA vastavatele asutustele. Eesti riik nende nimel rääkida ei saa.

Üldistavalt võiks öelda, et julgeolekasutuste ligipääs infole ei saa kindlasti olla väiksem kui see andmehulk, mida inimesed ise enda kohta paljudele kättesaadavaks teevad. Muus osas paneb seadus paika konkreetsed tingimused, millal ja kuidas julgeolekuasutus võib teabehanketoiminguid teha.

Siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort on öelnud, et Eesti asutused võivad USA kolleegidelt andmeid küsida isegi siis, kui need on kogutud USA reeglite järgi ja Eestis poleks selline andmete kogumine lubatud. On see teie arvates õigustatud?

Julgeolekuasutused ei tegele rahvusvahelises koostöös niisama kellegi eraeluliste andmete vahetamisega. Iga riigi prioriteet on kaitsta oma kodanikke. Samuti kaitseb iga riik omi saladusi ja andmeid vahetatakse üksnes nii palju, kui see on konkreetsete julgeolekuohtude tõrjumiseks vältimatu. See tähendab, et kui juba millestki või kellestki rahvusvahelises koostöös räägitakse või kirjutatakse, on see kõigi osapoolte seaduste kohaselt õigustatud. On täiesti mõeldamatu, et ükski riigiasutus asuks koostöös välisriigiga seadust rikkuma. Julgeolekuasutused on olemas ikka selleks, et meie põhiseaduslikku korda kaitsta, mitte põhiseadust rikkuda.

Kas võite kinnitada, et Eesti julgeolekuasutustel pole vaba ligipääsu analoogsetele andmetele?

Eesti õiguskaitse- ja julgeolekuasutuste kohta võime kinnitada, et Eesti seadusi täidetakse ühtviisi nii riigisiseses tegevuses kui ka koostöös välispartneritega. See tähendab, et põhiõigusi oluliselt riivavaid toiminguid, nagu näiteks sõnumi saladusse sekkumine, tehakse üksnes kohtu loal, nagu Eesti seadused seda ette näevad: põhjendatud vajaduse olemasolul kuritegude uurimiseks või riigi julgeoleku tagamiseks.

Loe täispikka intervjuud siit.