Tallinna prokuratuur kinnitas Rudolf Tuvi ja tema ülemuse Vladimir Penarti süüdistuskokkuvõtte esmaspäeval.

Hävitusagendina varjunime Aus kasutanud Tuvi (76) ja tema endist ülemust Penartit (75) süüdistab kaitsepolitsei inimsusevastases kuriteos, mille eest ähvardab mehi 8-15-aastane vanglakaristus. Eesti seaduste järgi on selline kuritegu aegumatu, tavaline tapmine oleks aegunud paarikümne aastaga.

Kaitsepolitsei koostatud süüdistuse kohaselt andis 1952. aastal julgeolekus töötanud Penart hävitusagent Tuvile käsu tappa Tartumaal tegutsenud metsavend Oskar Rumm. Agendinime Aus taha varjunud Tuvi mõrvas Rummi sama aasta 3. augustil Aakre vallas.

Varem on metsavendade mõrvamises süüdistatuna kohtu alla antud vaid üks endine hävitusagent, varjunime Välk kasutanud Karl-Leonhard Paulov (76), kes mõrvas aastatel 1945-1946 kolm metsavenda. Paulovi karistati mullu kohtus 8-aastase vanglakaristusega.

Kokku mõrvasid hävitusagendid Teise maailmasõja järgsetel aastatel Eestis ligikaudu poolsada metsavenda.

Esimesena Balti riikides mõistis genotsiidis kaks sõjaroimarit süüdi Läti kohus - 1995. aastal Alfons Noviksi ja hiljem Mihhail Farbtuchi. Sõjakuritegude eest sai 2000. aastal kuueaastase vanglakaristuse punapartisan Vassili Kononov.

Leedu Vilniuse ringkonnakohus mõistis 1997. aastal genotsiidis süüdi Kirilas Kurakinase (75), Petras Bartaseviciuse (74) ja Jouzas Sakalyse (74), kes osalesid 1945. aastal ühes Leedu külas punaarmee eest varjunud perekonna tapmises.