„Konverentsi, koosoleku või nõupidamise korraldamine ei ole meie seaduste järgi süütegu ja seetõttu mingisuguse menetluse alustamiseks alus puudub,“ ütles kapo komissar Andres Kahar Päevaleht Online’ile.

Kapo andmetel üritusel Eesti paremäärmuslasi ei osalenud.

„Tegemist ei olnud niivõrd konverentsiga kuivõrd "sisemise sideme tugevdamise" üritusega,“ jätkas Kahar.

Rootsi meedia sõnul tekkis Tallinnast kodu poole reisivatel Sverigedemokraterna (Rootsi Demokraadid) nimelisse parteisse kuuluvatel paremäärmuslastel liinilaeval Victoria konflikt ühe nende ridadesse infiltreerunud Rootsi Raadio ajakirjanikuga.

Pärast seda kui selgus, et seltskonnas on reporter, võtsid paremäärmuslased naiselt ära talle kuulunud videokaamera.

Stockholmi sadamas ootas Tallinnast naasnud seltskonda kohalik politsei.

Umbes 30 liikmelise seltskonna eest kõneles Rootsi meedias partei juhatuse liige Erik Almqvist, kes oli Tallinna reisil samuti kaasas.

Ta selgitas, et rüselus ajakirjanikuga ning talt kaamera ära võtmine oli ajendatud kahtlusest, et naise näol võis olla tegu vasakäärmuslaste „spiooniga“.

Praegu tegeleb juhtunu asjaolude täpsustamisega Rootsi prokuratuur.

Mis on Sverigedemokraterna?

Sverigedemokraterna on 1988. aastal loodud Rootsi äärmuspartei, mis iseloomustab ennast veebilehel kui „rahvuslikku ja demokraatlikku“ erakonda.

Rootsi meedia toob parteist kõneledes siiski esile just natsionalistliku külje, kuna erakond seisab multikultuursuse ning sekulariseerumise vastu ning propageerib Rootsi rahvuslust ning riigikirikut. Muu hulgas on partei nõudnud mošeede keelustamist Rootsis ja kirjutanud parteiprogrammi sisse punkti, mis keelaks rootslastel mitte-Rootsi rahvusest lapsi adopteerida.

Parteisse on kuulunud ning juhtinud ka partei noorteorganisatsiooni praegune Rootsi paremäärmuslaste üks juhtfiguure Robert Vesterlund, kes 2007. aastal kanti Eestisse sissesõidukeelu nimekirja, kuid kelle suhtes siseministeerium seoses Risto Teinoneni vastavale taotlusele 2009. aasta jaanuaris lühendas 10 aastast sissesõidukeelu kahele aastale ehk siis 2009. aasta veebruarini.

Parteil pole rootslaste seas suuremat kõlapinda, kuid siiski hääletas viimastel parlamendivalimistel nende poolt veidi üle 3% valimaskäinutest.