Karistatud pedofiile hakatakse allutama käitumiskontrollile

Seni on oma karistuse lõpuni ära kandnud seksuaal­kurjategijad saanud piltlikult öeldes, käed taskus, vangla­väravast minema jalutada, kuna nendele ei ole olnud võimalik kohaldada järele­valvet.

Sellest ka põhjus, miks seksuaal­kurjategijaid vahel ennetähtaegselt vabastatakse — siis on nad vabaduses katseajal ning peavad oma sammudest teada andma ja kriminaal­hooldajat külastama ning nende tegevus on seega jälgitav. Karistuse lõpuni kandnutele ei ole seni sellist kontrolli olnud.

Varsti aga võivad vanglast vabaneda esimesed seksuaalkurjategijad, kellele kohaldatakse karistusjärgset käitumiskontrolli. Sellise võimaluse annab 2009. aasta 24. juulil jõustunud karistusseadustik. Kuna seda saab kohaldada alles pärast nimetatud kuupäeva vangi mõistetute puhul, pole ühelegi seksuaalkurjategijale karistusjärgset kontrolli veel määratud. Sisuliselt ei erine karistusjärgne kontroll sellest, mida kohaldatakse ennetähtaegselt vabanenute puhul.

Iga juhtum eraldi

Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetud kriminaalhooldaja järelevalve all ning peavad järgima kontrollnõudeid. Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Priit Talve sõnul on kohtul võimalik määrata kontrollile allutatutele lisakohustusi: ravi, sotsiaalabiprogrammis osalemist, kohtu määratud isikutega suhtlemise või kohtu määratud paikades viibimise keeldu.