Tasub silmad lahti hoida, sest ta võib siia ka pikemaks jääda. Ennekõike tasub vaadata veekogudele. Karksi poole on teel ka linnuvaatlejad, kes uurivad, kas ta on kusagile maandunud,” rääkis Ots.
Varasemad Eestis nähtud pelikanid on olnud samuti roosapelikanid ehk ladinakeelse nimega Pelecanus onocrotalus’ed. Pelikani, kui ta juba Eestisse satub, on lihtne märgata, sest tegu on tõesti suure linnuga: ta kaalub kuni kümme kilo ja tiibade siruulatus on ligi kolm meetrit.

Praegu Eestis ringi ekslev pelikan võib Margus Otsa sõnul olla noorlind, kelle loomupärane suunataju on teda alt vedanud. Kuhu lind Eestist edasi lendab, pole Otsa sõnul kindel, kuid ta võib võtta suuna lõunasse. Pelikani asualad on Edela-Euroopas, Aasias ja Aafrikas. Euroopas on ta haruldane ja pesitseb ainult piiratud aladel Kreekas, Rumeenias, Ukrainas ja Venemaal.

Elupaigana eelistab pelikan märgalasid, järvi ja jõedeltasid.
Pelikan võib elada väga vanaks: teada on koguni 51-aastasi pelikane. Suur veelind toitub kaladest ja peab jahti peamiselt hommikuti. Pelikani jaht näeb väga efektne välja: ta kaapab kalade järele alanoka paunaga nagu kahvaga, suuremad kalad viskab õhku ja püüab siis pea ees kurku ning neelab alla. Kuidas pelikan Eesti toiduvarudega rahule jääb, pole selge.