AS-i Tallinna Sadam kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja Ellen Kaasiku sõnul võetakse praegu sadamatasudes sisalduva jäätmetasu eest igalt laevalt vastu kuni seitse kuupmeetrit reovett. Suuremate koguste eest tuleb laevadel tasuda sõltuvalt jäätmekäitlus-ettevõtjast 100–150 krooni kuupmeetri eest.

Kaasik märkis, et praegu on võimalik reovett otse linna ühiskanalisatsiooni suunata vaid kahe Vanasadama kai ääres silduvatelt laevadelt. Nüüd on sadam võtnud eesmärgiks rajada torustik veel seitsme kaikoha juurde, kus teiste hulgas peatuvad Tallinna külastavad tuhandete turistidega ristluslaevad. Ehitus peaks algama juba järgmisel aastal.

Prioriteediks ristluslaevad

„Reovee piiramatutes kogustes ja tasuta vastuvõtuks tuleks rajada kanalisatsioonitorustik kõikidele kaidele, kuid prioriteediks on tagada reovee äraandmise võimalus kruiisilaevadele,” viitas Kaasik. Seni koguvad väiksema linna jagu inimesi majutavatelt alustelt rammusat olmereovett spetsiaalsed paakautod ja laevad.

Eestimaa looduse fondi mereprogrammi eutrofeerumisekspert Kristjan Piirimäe rääkis, et reoveekäitlussüsteemi arendades on Tallinna sadamal lootus peagi vastata ECC (European Cruise Council ehk Euroopa kruiisilaevanduse ühendus) nõuetele. See kruiisilaevanduse huve esindav organisatsioon on deklareerinud, et ühenduse laevad loobuvad senisest praktikast oma fekaalveed otse merre lasta vaid juhul, kui need on võimalik sadamates tasuta ära anda.

Piirimäe viitas, et kui riigid on oma vetesse reovee laskmise laevadel ära keelanud, siis rahvusvahelisi vesi selline keeld ei puuduta. Eeskirjakohaselt pole rahvusvahelistesse vetesse lubatud lasta näiteks raskemetalle sisaldavat kraami, kuid eutrofeerumist põhjustavad ühendid – lämmastikku ja fosforit sisaldava fekaalvee – võib igaüks südamerahuga üle parda heita. Seda isegi juhul, kui rahvusvaheline vesi jääb reostuse suhtes äärmiselt tundliku ökosüsteemiga sisemerre nagu Läänemeri. Seega võivad laevad juba Naissaare taha jõudes tülika laadungi merre poetada.

Seitsme kaikoha liitmine linna kanalisatsioonivõrguga läheb Tallinna sadamale maksma üle kümne miljoni krooni. Tänavu on Tallinna oodata 274 ristluslaeva.

Läänemere suurim probleem

•• Kogu Läänemere aastasest reostuskoormusest, mis põhjustab eutrofeerumist ja seega soodustab näiteks vetikate vohamist ja sinivetikate õitsengut, moodustab laevadelt merre lastav kraam ligikaudu protsendi.

•• Mastaabist, milline määratu kogus fekaale selle protsendi sisse mahub, annavad ilmekalt aimu vastavad üldarvud. Eri hinnangute kohaselt satub igal aastal Läänemerre miljon tonni lämmastiku- ja ligikaudu 35 000 tonni fosforiühendeid. Laevadelt otse merre lastud reovees sisalduva lämmastiku hulk küünib seega suurusjärku 10 000 tonni.

•• Peale lämmastiku- ja fosforisaaste sisaldavad laevadelt otse merre lastavad puhastamata heitveed hulganisti haigustekitajaid.

•• Eutrofeerumine ehk toitainete üleküllus on tunnistatud Läänemere suurimaks keskkonnariskiks, selle vastu pole aga suudetud eriti midagi ette võtta.

•• Reisi- ja ristluslaevadel sõidab Läänemerel igal aastal umbkaudu 80 miljonit reisijat ja reisijateveo mahud on pidevalt kasvamas.