Kärpenõue tõi pealinna koolijuhtide sekka paanika

Kõigile linnaasutustele anti käsk aasta viima­sel kolmel kuul 12% kok­kuhoidlikum olla.

Esmaspäeva tuuline õhtupoolik tõi kõikidele kooli- ja lasteaiajuhtidele kirjakasti ootamatu ning ehmatava kirja Tallinna finantsdirektorilt Katrin Kendralt, kes palus järgmise kolme päeva jooksul leida haridusasutustel aasta eelarve ulatusest kolme protsendi võrra kärpekohti. Tallinna umbes 200 haridusasutusele, kus käib üle 60 000 lapse, tähendab see kokku 33 miljoni kroonist kärbet. Tõsised protestid panid linnapea Edgar Savisaare küll eile kärbete suhtes meelt muutma, ent kõik märgid näitavad endiselt, et oktoobri lõpuks peab linn uuesti kärpekäärid kätte haarama.

Koolijuhid, kes on juba niigi viimaste aastate jooksul mitmel korral pidanud leidma võimalusi tegevuskulusid kärpida, ehmusid järjekordsest käsust ära ning allakirjutanu telefon helises esimese ehmunud koolijuhi kõnest juba veerand tundi enne tavapärase tööpäeva algust. Koolijuhtide ehmatus oli mõistetav, sest viimase kvartali puhul kolme protsendi kärpimine tähendaks üldjoontes 12% planeeritust väiksema summaga hakkama saamist kolme viimase kuu jooksul.

Rahumäe põhikooli direktor Matti Martinson sai tabelist näiteks teada, et tema kool peab leidma kärpekohti 90 900 krooni ulatuses ning seejuures rõhutas direktor, et jaanuaris ja mais on ta juba pidanud kooli tegevuskulusid vähendama. „Seda raha ei olegi sisuliselt kusagilt võtta, see 91 000 on üks ametikoht, näiteks psühholoogi koht, kuid teda ma ka koondada ei saaks, sest mul ei oleks kusagilt koondamistasusid võtta,” mõtiskles Martinson eile hommikupoolikul. „Ilmselt tä­hendaks kärbe igasugu koolis pakutavate huviringide lõppu.”

Vastuoluline kärbe

Kooli- ja lasteaiajuhid polnud siiski ainsad, kes kärpega ähvarda­va kirja said. Kendra saatis kirja laiali kõikidele asutustele ja linnaosadele, ent seejuures on koolidele suunatud nii järsk kärbe väga suures vastuolus linna valitseva erakonna retoorikaga, mis ei luba hariduselt kärpida. „Tuginedes linna­eelarve tulude tegelikule täitmisele ja prognoositavale laekumisele (…) palume Teid tagada (…) asutuste viimase kvartali tegevuskulude planeerimine arvestusega, et 2010. aasta kogukulude mahuks kujuneks 97% 2010. aasta eelarves kavandatust,” kirjutas Kendra.

Eilse tööpäeva esimestel tundidel arutasid nii koolijuhid kui ka haridusameti juhid omavahel erinevaid kärpevõimalusi ning jõudsid ühe töövariandini – sügisene koolivaheaeg nädala võrra pikemaks, selleks perioodiks küte majast välja ning koolitöötajad sundpuhkusele.

Selle variandi aga välistas juba eos haridusminister Tõnis Lukas, kelle hinnangul poleks vaheaja pikendamine vähemalt põhikooli osas seaduslik. „Kindlasti oleks ebaproportsionaalselt se­ga­dust tekitav suuremahuline õppeveerandi lühendamine ainuüksi eelarve kokkuhoiu eesmärkidel,” leidis Lukas.

Koolidel see-eest eriti kärpekohti enda eelarvest leida pole võimalik, kuna näiteks õpetajate ja koolijuhtide palgad tulevad riigieelarvest ning selline eelarveraha ühelt realt teise liigutamine poleks koolijuhtide hinnangul eetiline. Sikupilli gümnaasiumi juhi Villu Mengeli sõnul võib kokkuhoiu käsu korral ka sellise lahenduseni äärmuslikel juhtudel jõuda.

Teise variandina, ja seda täiesti võimaliku variandina, oleks võimalik vähendada kooli tugiteenuseid, mis tähendaks kokkuhoidu nii ringijuhtide, pikapäevarühmade kasvatajate, logopeedide, sotsiaalpedagoogide, psühholoogide kui ka koristajate pealt. Muidugi tunnistasid koolijuhid seejuures, et viimaste kuude jooksul on koristuse eest maksmine niigi raskeks muutunud.

Kommunaalteenuste eest kool ise ei maksa, sest selle eest vastutab haridusamet ise ning sealt poleks koolidel mingit võimalust kokku hoida. Jäävad kaks kõige ebapopulaarsemat varianti – kauboimentaliteet, kus lihtsalt jäetakse osa makseid tegemata, või paluda lapsevanemate abi, kuid neid variante keelab seadus.

Kendra kiri tekitas muidugi tõsise tormi ka poliitikute seas, sest näiteks Keskerakonna koalitsioonipartner sotsiaaldemokraadid lausus Jaak Juske isikus, et nemad lahkuvad hariduskärpe korral koalitsioonist. Pärastlõunal teatas ka Edgar Savisaar linna pressiteenistuse kaudu, et kärpekiri oli ennatlik ning tühistas ametite ettekirjutused. „„Linna finantsdirektori e-kiri, millest linna ametid lähtusid, oli tehniline dokument, mille eesmärk oli mitte kellegi konkreetset eelarvet kärpida, vaid tagada eelarvedistsipliin hallatavates asutustes. Samamoodi piirati möödunud aasta neljandas kvartalis kulude väljamakseid. See võimaldas tookord kokku hoida kuus protsenti eelarvest,” teatas Savisaar.

Ka Kendra nimetas kirja tavapäraseks töökorralduslikuks protsessiks, mille eesmärk oli tagada ametiasutuste distsipliin linna eelarve täitmisel. „On tõsi, et nimetatud kirjaga anti linna ametiasutustele hetkel ülesanne eelsisestada viimase kvartali eelarve, mis aasta arvestuses oleks 3% väiksem kui algselt eelarves kavandatud, kuid see ei tähenda, et selles hulgas ka asutuste kulusid vähendatakse,” selgitas Kendra.

Ometi tähendab Kendra samm, et praegused linna rahavood selliseks kärpeks põhjust annavad. Kes peab toimima seaduses ette nähtud ettekirjutuste järgi? Kas ja kui palju kärpida on vaja, ilmub aga alles 20. oktoobril, kui selguvad septembrikuu maksude laekumised. Kuid kui mingit imet ei sünni, siis eelarvenumbrite järsku paranemist oodata pole.

Läbikukkunud paadimaks

Võrreldes eelmiste aastatega on näiteks vähenenud reklaamimaksu, trahvide, ühistranspordi piletimüügi, tänavate sulgemise ja ka parkimistulud. Täielikult kukkus läbi aasta alguses kehtima hakanud paadimaks, mida on laekunud augusti lõpuks kõigest 0,8 protsenti ehk 68 000 krooni.

Võrreldes näiteks üsnagi positiivselt kulgenud 2008. aastaga, kus augusti lõpuks oli laekunud kohalikke makse 71%, on tänavu kohalikke makse augusti lõpuks laekunud 64,6% ja seejuures pole sellesse arvutusse lisatud alles suvel kehtima hakanud müügimaksu. Samuti on võrreldes 2008. aastaga laekunud planeeritust 7,8% vähem tegevustulusid, mis moodustab üsnagi kopsaka 84,318 miljonit.

Kui tõesti 20. oktoobril linna hoiupõrsas rõõmsalt naeratama pole hakanud, peavad linnaisad tõenäoliselt äsja tühistatud kärped uuesti päevakorda võtma, kuna linnal pole võimalust ka laenu võtta, kui välja arvata oktoobri lõpuks planeeritav 216 miljoni kroonine laen, mida tohib kasutada ainult linnade võlakohustuste refinantseerimiseks. See omakorda tähendab, et kui Tallinn niigi säästurežiimil töötavaid lasteaedu ja koole taas ehmatama ei taha hakata, peab linnavalitsus leidma omalt poolt muud kärpevõimalused ning nende ohvrid saavad koolide arvel veel suurema summa kokku hoida.

Kommentaar

Tõnis Lukas

haridusminister (IRL)

Minu kõige suurem mure seisneb selles, et Tallinn ei kasuta riigi poolt hariduskuludeks ette nähtud summasid enam selleks, milleks need on ette nähtud, vaid oma eelarve aukude lappimiseks. Nii kasutatakse õpetajate palgafondi tugispetsialistide palkamiseks, milleks peaks linn ise raha panustama.

Sihtotstarbeliselt ei kasutata ka riigi poolt õpetajate täienduskoolituseks mõeldud raha. Riigilt võetakse raha vastu, kuid ei saadeta seda koolidele edasi. Eelmisel nädalal otsustas valitsus suunata omavalitsustele täiendavalt 39,3 miljonit krooni uute õppekavadega seotud loodus- ja täppisainete õppevahendite soetamiseks. Tallinn saab seega veel sel aastal senisele rahastamisele lisaks 11 684 820 krooni. Kas ma saan olla kindel, et selle raha eest soetatakse ikka õppevahendeid?! Või kuidas kasutatakse järgmise aasta eelarvesse riigi poolt munitsipaalkoolidele planeeritud suurenevaid vabu vahendeid?

Raske on kommenteerida ideid, mis ei pruugi tegeliku ettepanekuni jõuda. Kindlasti oleks ebaproportsionaalselt segadust tekitav õppeveerandi lü­hendamine ainuüksi eelarve kokkuhoiu eesmärkidel. Pealegi ei oleks see vähemalt põhikooli osas seaduslik.

Riigieelarve tasandusfondist omavalitsustele hariduskuludeks eraldatud raha on mõeldud neljaks otstarbeks: haridustöötajate palgad, õppevahendid, pedagoogide koolituskulud ja investeeringud. Näiteks koolimaja kütmiseks või hoopis haridussüsteemiväliseks tegevuseks ei saa riigilt hariduskuludeks eraldatud raha kindlasti kasutada.