Karud tagasi Vene-reisilt
HARJUTUSED ISESEISVAKS ELUKS: kolm karupoega õppis Venemaal metsaelu
Usu raba ääres lahti lastud otid jooksid pärast püssipauku hirmunult metsa
Järvamaa piiri lähedal Usu raba ääres lasti eile metsa kolm kuud Venemaal iseseisvat elu õppinud karupojad, kes leiti möödunud talvel metsast ilma emata. Väätsa jahiala jahinduse spetsialist Peep Männil hakkas Venemaalt Tveri oblastist koos kolme karupojaga sõitma teisipäeva õhtul kell kümme ning jõudis eile hommikuks Eestisse. Karud lasti Järvamaa piiril vabadusse eile keskpäeval.
Kõik kolm karu olid sõidu ajal eraldi puurides ning pidasid end Männili kinnitusel pika reisi ajal korralikult üleval. “Kui auto seisma jäi, hakkasid nad mõmisema, kuid sõidu ajal olid vagusi,” ütles Männil. Ta lisas, et Venemaale minnes kaalusid karupojad kuus kilo, tagasi tulles aga juba üle 20 kilo.
Jooksid võssa
Kui mesikäpad metsaservas puuridest välja lasti, jooksid nad kõik kolmekesi kiiruga võsasse, kuid tulid mõni minut hiljem metsaservale taas inimesi uudistama. Pärast hoiatuslasku kadusid nad uuesti metsa.
Kõik kolm karupoega on märgistatud kõrvanumbritega, et jahimehed saaksid neid jälgida. Jahindusspetsialisti kinnitusel elavad nad esimesel aastal kuni ühe ruutkilomeetri suurusel alal, kõik kolmekesi koos. Lahku lähevad karupojad arvatavasti alles tuleva aasta kevadel. Kuna karud ei puutunud Venemaal inimestega kokku, siis asulatesse ei julge nad arvatavasti tungida.
Karupojad toimetati Venemaale Tallinna Loomaaia direktori Mati Kaalu abil, kes on kindel karude iseseisvas hakkamasaamises.
Karudega tegeles Venemaal maailma juhtivamaid karu-uurijaid Valentin PaÏõknov. “Ta on saavutanud oma valdkonnas sellise taseme, et ka loomaaias sündinud karupoegadest saab tema hoole all asja,” ütles loomaaia direktor.
Venemaal elasid Järvamaa karupojad koos seitsme Venemaa liigikaaslasega. Nädal enne karude Eestisse toomist pandi loomad väiksemasse aedikusse, sest suurel karude kasvatamise alal oleks nende kättesaamine võinud aega võtta mitu päeva. Kolme karupoja kasvatamine läks maksma 800 dollarit.
Kardavad inimest
Kaalu sõnul õpetas PaÏõknov karupoegadele sama, mis iga karuema looduses oma poegadele. “Karupojad õppisid ise endale sööki hankima ja inimest kartma,” nimetas ta peamised asjad. Kaalu kinnitusel saadab PaÏõknov karupojad nende iseseisvaks saades alati samasse kohta, kus nad kunagi orvuks jäid.
Emaga koos kasvades oleksid pojad mamma hoole alla jäänud kuni järgmise paarituskorrani. Nüüd üksipäini elades on oht, et karupoegadele võivad liiga teha hulkuvad koerad.
Peep Männil pidas vähetõenäoliseks, et vabadusse lastud karupoegadele võiksid liiga teha liigikaaslased. “Ainult isakarud võivad jooksuajal olla agressiivsed. Vaevalt, et hundidki neid murravad, sest nad kardavad karulõhna,” selgitas jahindusspetsialist. Järvamaa ja Harjumaa piirialadel peaks loenduse järgi seni elama kuus või seitse täiskasvanud mesikäppa.
Mati Kaal märkis, et orvuks jäänud ja inimeste kätte sattunud noorloomade saatus sõltub enamasti sellest, kui kiiresti nad toimetatakse spetsialistide kätte.
“Vahel on küsimus nädalas-pooleteises,” sõnas Kaal. Negatiivse näitena tõi ta Elistvere loomapargi karupoja loo, kes jäi liiga kauaks inimeste juurde, mistõttu teda enam Venemaale iseseisvust õppima saata ei saanud.
