"Võre vahelt on halb pilti teha," põhjendab Nora. "Kas ta mind ei hammusta," imestab fotograaf karupojale kartlikke pilke heites. Seda Nora öelda ei tea ja pakub fotograafile Jasperi kuudipealset kohta, kuhu karupoeg ei pidavat ulatuma.

Nora püüab Jasperi tähelepanu kõrvale juhtida ja fotograaf kihutab värisevi põlvi kuudi poole. Karupoeg tabab siiski, et midagi on viltu ja pöörab vaatama, kas keegi on puuri tunginud. Fotograafi märgates lidub ta kuudi suunas ja püüab ohvrit selle katuselt alla õngitseda. Mõmmi käpad jäävad tõesti liiga lühikeseks, et piltnikku päris kätte saada, kuid siiski ulatub ta kingani ja jätab sinna terava kriimu.

Uut mängukaaslast leidmata läheb Jasper tagasi Nora juurde ja hullab temaga. Külmade kiskjate osakonna juhataja Anne Saluneemi sõnul mängib karupoeg nagu koer - ta ei hammusta kunagi tugevasti. "Jasperile meeldib olla koos Noraga, sest ta on temaga harjunud, talitaja tekitab temas turvatunnet," ütleb Saluneem.

"Jasper tundub külastajatele vahel närvilisena," tõdeb osakonna juhataja. "Ta kisab sellepärast, et vajab lähedust." Karupojad on looduses üldse väga memmekad ja tahavad emaga koos olla pikka aega - ligi kaks aastat. Jasper sai emaga väga vähe koos olla, sest karuema hooleta Jasper tuli panna loomaaia beebituppa.

"Võõraste suhtes on karupoeg umbusklikud, ta läheb nagu mängima, aga keegi ei tea, kas ta uuele mängukaaslasele ka liiga teeb või mitte," tõdeb Anne Saluneem. Karud on tema sõnul looduses ühed kõige petlikuma miimikaga loomad.

"Suured karud tulevad võre äärde, panevad külje ligi - tule ja süga ja samas käib käpp nii ruttu sealt võre vahelt välja, nii et vaata, kuidas eest minema saad," räägib osakonnajuhataja. Puur on karude territoorium ja kui nad kellegi sealt lähedalt kätte saavad, siis naljalt enam lahti ei lase. Suurte karude petlikkuse pärast julgevad neid puutuda vaid nende oma talitajad.

Möödunud kolmapäeval jätsid Jasper ja Nora hüvasti - veidi üle aastane Jasper sõitis täiendama Kaunase loomaaeda. Tallinna Loomaaia asedirektor Vladimir Feinstein lubas, et Jasper kohaneb uue koduga kiiresti: "Kiskjad on üldse vastupidavad," rääkis asedirektor. "Toodi meile pärsia leopard, seitse päeva ei söönud, ikka harjus ära. Kohe pärast reisi on neil muidugi väike stress."

Jasperi endise kodu naaberpuuris teeb häält vööthüään Pätu. Anne Saluneeme sõnul ei luba loomaaia töötajad hüääne kunagi halvustada. "Nad on nii armsad säravate silmadega loomad; nad tahavad kogu aeg paitamist ja mängida. Hüäänidele meeldib kallistamine ja nad ronivad meelsasti sülle," räägib ta vaimustunult filmides sageli halvas valguses nähtud hüäänidest.

Saluneem leiab, et loodus on nad lihtsalt teinud selliseks välimuse poolest mitte eriti meeldivaks, kohmakaks ja nõrgaks. "Nad on looduse sanitarid. Hüäänid pole võimelised püüdma elujõulist looma, kuid hävitavad see eest viletsaid ja vigaseid," ütleb osakonnajuhataja Pätut läbi võre kallistades. Pätu on kõigesööja; ta armastab magusat, sööb meloneid ja ka teise looma sõnnikut.

MARIKA RAISKI