Karupoja püüdis kinni Järva jahimajandi metsaülem Aivar Lagenõmm. "Ilmselt ajas nälg loomakese inimeste juurde, kõht oli tal igatahes väga tühi," rääkis metsaülem, kelle lapsed panid karupoisile nimeks Joonatan.

Lagenõmme sõnul ei andnud karu end kätte ilma väikese võitluseta. "Käppadega ja hammastega hakkas ikka vastu," meenutas ta.

Metsaülema sõnul on kindel, et pühapäeval leitud karupoeg on eelmise nädala lõpus kinni püütud karupoja Jesperi vend. "Lapsed nägid neid koos, kui esimese karupoja kätte saime," ütles Lagenõmm.

Seda, kas karupoegade ema võiks veel elus olla või on salakütid ta maha lasknud, ei osanud Lagenõmm öelda. "Niikaua ei arva ma midagi, kuni olen näinud karu või kuni pole leitud korjust," sõnas metsaülem. Tema sõnul on siiski väheusutav, et karuema oma pojad niisama maha oleks jätnud.

Jahimeeste katsed karupesa leida on seni lõppenud tulutult. Suurt karu nähti lähikonnas kolm nädalat tagasi, karupoegi märgati esimest korda omapäi ligi kaks nädalat tagasi Koeru teletorni all. "Siis oli emaga juba ilmselt midagi juhtunud," mainis Lagenõmm.

Täna hommikuni elas karupoeg metsaülema maja köögis. Loom oli rahulik ega kippunud kellelegi kallale, mängida ei tahtnud ka eriti. "Ta on küllalt armas. Aga kui sülle võtta, siis annab kohe käpaga," rääkis metsaülem.

Lagenõmme pere söötis praegu kolm-neli kilo kaaluvat karujõmmi piima, saia ja meega. "Karu oli näljane ja ahmis sööki päris usinalt. Aga lutti ei võtnud, kuigi loomaaiast meile seda soovitati. Ta tahtis kohe kausist süüa," rääkis pereisa.

Täna toob Lagenõmm karupoiss Joonatani loomaaeda, kus ta saab kokku karantiinis viibiva venna Jesperiga.

Karupoegade leidmine oli eluliselt vajalik neile endile, sest üksi metsas olles oleksid nad hukkunud. "Karupojad oleks vabalt võinud maha murda näiteks mõni hulkuv koer," tõdes Lagenõmm.

Karude küttimine on kevadel keelatud. Tapetud karuga pole praegu ka midagi teha, sest nahal ei ole mingit väärtust ja karuliha ei sööda.

KäRT KARPA