Karuputked

Karuputkedest kõige tuntumad ja suuremad on palju jutuainet pakkunud Sosnovski karuputk ja hiid-karuputk. “Ligi ei maksa talle minna, rääkimata katsumisest,” hoiatab taimeteadlane.

Karuputk sisaldab mürgiseid eeterlikke õlisid, mis lehtedest ja vartest aurustuvad. Need ained absorbeeruvad nahale ning tekitavad ärritust ja ville, kuni teise astme põletuseni. “Isegi kaks aastat võivad nahakahjustused veel näha olla,” kinnitab Laansoo, et tekkinud villid paranevad halvasti. Karuputke kahjustused avalduvad alles mõne aja pärast.

Mürkputk

Kõikjal Eestis väga levinud on mürkputk – kogu põhjapoolkera kõige mürgisem looduslik taim. Mürkputk sisaldab hingamis-mürki, alkaloidi koniin, mille eksikombel söömine on lõppenud surmaga. Üks gramm tapab täiskasvanud inimese.

“Mürkputke ohtlikkus seisneb selles, et ta meenutab mõ-nevõrra peterselli,” selgitab Urmas Laansoo. Taim on kergelt redise maitsega, aga teeb suu kiirelt kuivaks. Kui mürkputke murda või katsuda, siis ta ei tapa, aga sõrme ei maksa pärast suhu pista.

Mürkputk on väga levinud jõgede kallastel, tiikide ääres, kraavides ja sooservades. Tal võib olla isegi suhkrupeedi suurune risoom muda sees ja see-tõttu aetakse neid segamini. Mürkputke äratundmiseks võib risoomi lahti lõigata – see on seest vaheseintega, kambriline. Teistel taimedel on kas seest täiesti täis või täiesti tühi.

Sõnajalad

Sõnajalad on taimed, mida kindlasti ei maksa süüa. Maarjasõnajalga on rahvameditsiinis kasutatud sooleparasiitide väljutamiseks, kuid kuna sõnajala risoom, maa-alune osa, sisaldab tugevatoimelisi alkaloide, siis omapäi ei soovita Laansoo ravimit valmistada. “Maarjasõnajalg ei ole surmavalt mürgine, selleks peab seda väga palju sööma,” lohutab ta siiski.

Sinine käoking

Eestis kohatav Euroopa mürgiseim taim sinine käoking kasvab vanades aedades, mõisaparkides, vanade talumajade ümber ning seda kasvatatakse tavalise ilutaimena aias. Õnneks käokinga puudutamine inimest ei tapa, aga kui taime murda ja mahl välja tuleb, siis see on ohtlik. Juulis-augustis õitsev käoking peidab endas hingamismürke. Väga mürgised on käokinga sugulased kukekannused.

Sügiskrookus

Sügiskrookuse mürgisust inimesed ei tea. Suvel taime maapealne osa kuivab, on pruunistunud ega näe just ülearu isuäratav välja, kuid eksikombel võib taime sibulat mugulsibulaks või lauguks pidada ja sööma hakata.

Sügiskrookus on väga levinud aedades ja tal on ilusad õied. Erinevalt krookusest kasvatab ta lehed ainult kevadeks, suvel kuivavad lehed ära ja sügisel tulevad sibulast suured roosakad õied. Taime kõik osad on tohutu mürgised ja inimese jaoks tapvad.

Maikelluke

Üks surmavalt mürgine taim on piibeleht ehk maikelluke. Mürgised on piibelehe kõik osad, aga kõige mürgisemad on seemned ja marjad. “Nende ohtlikkus seisneb selles, et nad ei ole paha maitsega, vaid magusad,” jutustab Laansoo. “Kui sügise poole käiakse pohlal või seenel, siis on olnud terviserikkega lõppenud õnnetusi.” Laansoo teab õnnetust, kus laps, kes tuli tuppa juua otsima, aga kraanini ei ulatunud, nägi piibelehega vaasi laua peal ja jõi vee vaasist ära. Ära ei surnud, aga sai tugeva kõhuvalu.

Kuslapuu

Meie metsade tavalisemaid looduses kasvavaid põõsaid on kuslapuu, mille marjad teevad kõhu lahti või panevad valutama. Õnneks marjad ei tapa ja tõenäoliselt neid ülearu palju ka ei sööda, nad ei maitse just hästi. Kuslapuu viljad on kahekaupa kokku kasvanud ning ta on ainus looduslik taim, millel on seriaalsed pungad.

Salu-siumari

Väga mürgine on tavaline metsataim salu-siumari. Ka salu-siumari on põhjustanud kõhuvalu, kuid õnneks ei ole viljad hea maitsega. Kui marju rohkem süüa, siis lõpeb lugu tõsisema terviserikkega. Ohtlik on taim seepärast, et võib mustikatega segamini minna. Salu-siumari ei kasva looduses tihedalt – tavaliselt üksikult.

Inglitrompet

Kui laps haukab inglitrompetit, siis kõige paremini see ei lõpe. Trompetiõisi on valgeid, punaseid ja roosasid ning teda müüakse toas potis kasvatamiseks. Inglitrompeti kõik taime-osad on mürgised. Juba üks söödud leht on liig, mida tarbides satutakse haiglasse. Inglitrompet sisaldab hallutsinogeenseid alkaloide, mis imenduvad maos aeglaselt ja üledoos tuleb kergesti.

Riitsinus

Väga mürgine taim on tavaline üheaastane ilutaim riitsinus, millest tehakse kastoorõli. Ritsiiniga tapeti vanasti vaenlast: sellega määriti kokku teravaks ihutud vihmavarjuots ja torgati. Paari sekundiga oli inimene surnud.

Kui taime seemnetest pigistatakse õli välja, tekitab see kerge kõhulahtisuse. Seeme seevastu on väga mürgine, 2–3 riitsinuseseemet võib juba tappa.

Piinarikas surm

“Mürgiste taimede põhjustatud surm on väga piinarikas ega ole mingisugune meeldiv elamus,” hoiatab taimede tundja Urmas Laansoo. “Inimestele tuleb sü-damele panna, et tundmatuid taimi ei tohi süüa. Pimesi proovimine võib jääda viimaseks,” rõhutab taimeteadlane.