Kas maamaks viib Ligi valitsusest?
Osa Reformierakonnast on julgenud isegi oma ammusele liikmele rahandusminister Jürgen Ligile varbale astuda, nende seas on ka peaminister Andrus Ansip. Nimelt on Ligi vastu otsusele kaotada kodualune maamaks ning viidanud, et Tallinna probleemi – millest kogu eelnõu ju alguse on saanud – saaks lahendada maksulae seadmisega. Ligi on ka 25. mail riigisekretärile saadetud kirjas muude põhjenduste seas viidanud, et elamualuse maa maamaksust vabastamine nõrgendab kohalike omavalitsuste tulubaasi autonoomsust, mis samuti on üks kehtiva koalitsioonilepingu väärtusi.
„Rahandusminister analüüsib eelnõusid sõltumata autorist. Sõltumata koalitsioonileppest tuleb eelnõude kvaliteeti ja põhjuseid hinnata. Latti ei tohi madalale lasta,” põhjendas Ligi eile ka Eesti Päevalehele.
Sellised arvamusavaldused aga paljudele ei meeldi ning mitu anonüümsust palunud Reformierakonna liiget tunnistas, et kriitiliste sõnavõttudega esinenud Ligi on langenud erakonnas osaliselt põlu alla. „Kus sa koalitsioonilepingu koostamise ajal olid, kui maamaksu kaotamine sinna sisse kirjutati,” on Reformierakonna viimaseks liberaaliks nimetatud Ligilt kurjalt küsitud.
Osalt on see õigustatud küsimus – Ligi oli ka koalitsioonikõneluste läbirääkimiste delegatsiooni asendusliige ja osales ka maksuküsimuste ringis. Teisalt on teada, et ta oli juba siis samal seisukohal ning on vaielnud ja oma arvamusi selgitanud ka hiljem – nii erakonnas, valitsuses kui ka parlamendi ees.
Halva kuvandi kartus
On tõenäoline, et maamaksuvaidluse osas kardavad „oravad” seda, et Ligi poolt rumalaks ja vigu täis – ning nii kirja- kui ka juriidilisi vigu oli eelnõu tõesti täis – tembeldatud eelnõu kuvand jääb külge ka erakonnale. On selge, et Ligi on teinud keeruliseks nii peaministri, erakonna kampaaniameistrite kui ka PR-inimeste töö. Katsu siis tõestada, et tegemist on hea eelnõuga, kui üks tunnustatud juhtpoliitik sellele nii vastu on.
Tegelikult ei meeldi paljudele „oravatele” koalitsioonileppesse jõudnud IRL-i nõue maamaks kaotada. Osa on lihtsalt selle vastased, teised viitavad, et kiirustades kokku klopsitud eelnõu ei kannata mingisugust kriitikat ja et sellest üldse asja saaks, tuleks see ümber kirjutada. „Selline üleüldine kiirustamine lõpeb jälle sellega, et tullakse välja ideega, mis võtab suure osa omavalitsuste eelarvest, pakkumata välja head kompensatsiooni,” ütles erakonna siselistis üks inimene.
„Kui olete märganud – kõigi (ka peaministri) maamaksukaotamist pooldavad seisukohad kõlavad tühjalt ja loosunglikult. Esimest korda on piinlik identifitseerida end reformikana. Kuidagi ei suuda kaitsta ja põhjendada seda otsust, kui minu arvamust juhtub küsima „inimene tänavalt”,” nendib kolmas.
Loomulikult on erakonnas lisaks Ansipile palju neid, kes eelnõu toetavad – nende seas Tallinna taustaga poliitikud Keit Pentus ja Valdo Randpere, kellest viimane on maamaksu kaotamist Tallinnas ajanud juba viimased kolm aastat.
Siiski – pigem on Reformierakond pragmaatiliselt pikaajalisele koalitsioonile mõeldes IRL-i nõudmised alla neelanud. Ligi on küll ka pragmaatik, kuid ta on püüdnud aastaid talitada nii, et tehtav oleks kasulik riigile ega satuks vastuollu ka tema tõekspidamistega. Maamaksu kaotamine tema tõekspidamistega kooskõlas pole, sest see on ainus kindel maksuliik üldse.
Kuid mis saab edasi Ligist? Peetakse vähetõenäoliseks, et Ligi rahandusministri kohalt minema kupatatakse, kuigi uus kandidaat noore poliitiku Taavi Rõivase näol oleks varnast võtta. Pigem pakutakse Ligile pehmet maandumist ning selleks on järgmise aasta suvel Andres Lipstokist tühjaks jääv Eesti Panga presidendi koht. On üsna tõenäoline, et Ligi selle ka vastu võtab, kuna seal poleks ta kätest-jalust Toompealt tulevate otsustega seotud ning saaks ajada rahulikku rahanduspoliitikat.
Praegu Ligi suhtes erakonnas vähemalt nii suurt vastuolu pole, et ta oleks välja jäetud pühapäeval erakonna üldkogul valitava uue juhatuse kandidaatide nimekirjast. Kuid eks üldkogulgi räägitakse omakeskis suud puhtaks.
Erakonna esimehe kohale on vaid üks kandidaat – Andrus Ansip. Mis toimub järgmisel või ülejärgmisel üldkogul, on praegu veel keeruline ennustada – Reformierakonna korraline üldkogu kutsutakse erakonna põhikirja järgi kokku vähemalt kord ühe aasta jooksul –, küll aga on arutatud, et järgmistele riigikogu valimistele oleks mõistlik minna juba uue juhi ja seega ka peaministri kandidaadiga.
Senisest 15-liikmelisest juhatusest on uue juhatuse kandidaatideks esitatud vaid seitse inimest: peale Ligi Urmas Paet, Rein Lang, Tõnis Kõiv, Keit Pentus, Jaanus Tamkivi ja Laine Randjärv (Jänes). Lisaks siis ka Andrus Ansip. Uute nimedena on välja pakutud Arto Aas, Urmas Kruuse, Kalle Jents, Urmas Klaas, Kalev Lillo, Tiina Tamberg-Lokk, Kalle Palling, Hanno Pevkur, Valdo Randpere, Taavi Rõivas, Aivar Surva, Ivar Unt ja Einar Vellbaum.
Ligi: vaidlus on meil traditsioon
•• „Siselistist näpatud kirjad on nagu vannitoariietus – need ei ole avalikkusele suunatud ega saa avalikkus nende kaudu hinnata poliitikut või erakonda,” kommenteeris Ligi esmalt Eesti Päevalehele teemat.
•• „Reformierakonnal on pikk ja tormiline sisedebattide traditsioon ja see vaidlus on üks sadadest, aga meie poliitika lähtub otsustest, mis öeldakse välja ühiste, olgu või kompromissidena. Ja vähemusse jäänuil on õigus öelda, et nad jäid vähemusse ja peavad sellega leppima,” ütles Ligi. Ta lisas, et ministriportfell on talle usaldatud sellisena, nagu ta on – oma arvamuste, põhimõtete ja põhjendustega.
•• „Seda peavad teadma ja küllap teavad kõik, kes mind edaspidi mingi ameti suhtes toetada või mitte toetada mõtlevad,” jättis Ligi Eesti Panga presidendi koha suhtes otsad lahtiseks.
