Kas president Ilves rääkis lauluväljakul keiser Akihitole Ernesaksast?
Päike piilub, Tallinna tuul lõõtsub, mitu tuhat noort on laulukaare all. Võõra pilguga vaadata püüdes on laulukaar ikka väga imelik ehitis. Üks väike rahvas on ehitanud sellise suure asja, et iga viie aasta tagant 32 000 inimest selle alla läheksid ja koos laulaksid. Samas mitte sugugi veidram, kui idee keset ööd üksi võõras kohas teleri ees mikrofoni sisse laulda.
Ikebana, haiku, tanka, sumo, Hitachi, sajonara, harakiri, seppuku, kiai! Kui palju me Jaapanist ikka teame? Kes rohkem, kes vähem. Mõni on Vene-Jaapani sõjast kuulnud, mõni näinud kinos “Pearl Harbori”, mõni Kadrioru ujumisbasseinides “Seitset samuraid”.
Aga olgem ausad – meie teadmised sellest iidsete traditsioonidega kultuurist on enam kui ähmased.
Selles mõttes on muidugi väga sümboolne ja kena keiser Akihitot ning keisrinna Michikot laulupeoga, s.t laulupäevaga tervitada. Eks see ole suurim ja vanim traditsioon, mida meil on pakkuda, väärikaim, mida näidata – liiatigi kui tänapäevases maailmas on jaapanlased tuntud oma laulumaiuse, mõni ütleks suisa karaokehulluse poolest.
Muide, pidada nii olema, et kui Tokyos öö peale jääd, siis kõige odavam öömaja on karaokemajas: võtad mõneks tunniks ühe-inimese-karaokekuubiku ja keerad ennast kerra.
Noori paistab kaare all vaid käputäis, kuid väidetavalt on neid 7000. See peab muljet avaldama Tema Majesteedile, kes parajasti koos president Ilvese ja saatjaskonnaga tuleb. Ülevalt, istuva Ernesaksa selja tagant tuhiseb mustade limusiinide korteeÏ. Huvitav, kas Ilves räägib Akihitole Ernesaksast?
Akihito meenutas hommikupoolikul meie taasiseseisvumist – palun, siin see plats on, kus me ennast vabaks laulsime. Veel kord, see peab muljet avaldama. Ülevalt mäeharjalt paistavad kaare taga säbrulised laineharjad. See on ilus.
Kui Arnold ja Ingrid Rüütel tagasihoidlikult kontserdipaika jõuavad, puhkeb kaare all kisakoor.
“Tahaks ka Arnold olla,” pomiseb keegi välisministeeriumi töötaja. “Nagu rokkstaar!” Arnold ja Ingrid lehvitavad lauljatele. Tõepoolest – nagu rokk-staarid.
Peamine on meeleolu
Jaapani fotograafid on treppredelid kaasa võtnud. Nüüd ronivad nad kribinal nende otsa ja muudkui klõpsivad. Kaks telekaamerameest on põlvili, fotograafid õõtsuvad kui männid tuules.
Ridade vahel vipisektoris kõnnib Margus Kasterpalu – mees, kes juulikuist noorte laulu- ja tantsupidu lavastab. “Noh, saame välisministeeriumi raha eest tehnilist proovi teha,” muigab ta habemesse. Tõsi ta on – teleülekanne, võimendus ja mis kõik veel. Laulupeo prooviks seda kokku ei ajaks. Aga see pole muidugi peamine.
Peamine on meeleolu. Mart Siimeri “Homme” kaare all, päike taevakaarel, Jaapani keiser, meie president ja piknikutekkidega publik mäenõlvakul on kokku imearmas.
Kummalisel kombel ei paista kõik see kokku mitte ühestki otsast punnitatud. Just nagu peakski nii olema. Kes ütleb, et ei pea? Äkki see ongi meie loomulik olek.
Kontsert saab otsa. Oru väravast lahkuvad kaks neidist, ühel jalg kipsis. Mõlemad karkudega, näod nalja täis.
President Ilvese toost
•• Lugupeetud Teie Majesteedid. Tänan ja tervitan Teid Teie esmakordsel ja ajaloolisel külaskäigul Eestisse, mis valmistab tõelist rõõmu ja au mulle ning kogu Eesti rahvale.
•• Esmalt tänan Teid ja jaapanlasi lahke vastuvõtu ning toetuse eest, mis on saanud osaks arvukatele Jaapanit külastanud eestimaalastele, olgu nad riigitegelased, muusikud, kunstnikud, õppurid või koguni õppejõud.
Tänan Jaapani valitsust panuse eest Eesti kultuuri ja riikidevahelise kultuurivahetuse toetuseks, mis on võimaldanud teoks saada paljudel unistustel.
•• Teie Majesteedid, mul on hea meel tõdeda, et meie rahvad kannavad paljusid sarnaseid ja aegumatuid väärtusi. Hindame kõr-gelt rahu ja võimalust vabale eneseteostusele – need on inimeseks olemise loomulikud osad.
•• Minnes ajas tagasi, ei saa me mööda vaadata aastatest 1868/1869, mil algas suurte muutuste periood mõlema rahva ajaloos. Keiser Meiji valgustuslik valitsemisperiood avas Jaapanile uue horisondi. Samal ajal kogunesid eestlased Tartus laulupeole, ja sellest ühistundest võrsusid eeldused rahvusriigi tekkeks Vene tsaaririigi koosseisus olevas Eestis. Veidi hiljem tekkisid rahvussümbolid, sealhulgas sini-mustvalge lipp, mis lehvib praegu kõikjal Eestis.
•• Pärast pidulikku lõunasööki olete palutud lauluväljakule, kohta, kus eestlased on kogunenud selleks, et lauldes kanda edasi iseteadvust ja rahvuslikku ühtekuuluvustunnet, aga samuti selleks, et vabalt väljendada oma soove ja sõnumeid.
•• Olgu need rõõmust ja helgetest tunnetest kantud laulud kingituseks ja tänutäheks Eesti rahva poolt, samuti tunnistuseks meie rahvaste heast läbisaamisest ning vastastikusest lugupidamisest.
•• Tänan kõiki, kes on andnud oma panuse Jaapani ja Eesti vaheliste suhete arenemise ja õitsemise hüvanguks.
•• Tõstan toosti Teie Majesteetide ja Jaapani rahva terviseks ning hea koostöö jätkumiseks meie riikide ning rahvaste vahel.
Jaapani keisripaari toost
•• Teie Ekstsellents härra president ja proua Evelin Ilves,
olen väga rõõmus, et tänu Teie kutsele avanes minul ja keisrinnal võimalus esmakordselt Eestit külastada.
•• Tahaksin lausuda tänusõnad Teie korraldatud piduliku lõu-nasöögi ja äsja kõlanud südamlike tervitussõnade eest.
•• Asusin troonile 1989. aastal, samal aastal pälvis kogu maailma tähelepanu Balti kett, mille alguspunktiks oli Tallinn ja mis ühendas kolme Balti riiki. 1991. aastal sain teada, et kolm Balti riiki on esimesed riigid, mis Nõukogude Liidu võimu alt vabanesid, mäletan seda meeleliigutust, mille ajaloo võimas kulg minus tekitas.
•• Sellest ajast on möödunud veidi üle 15 aasta ja teie riik on osana Euroopast kindlalt demokratiseerumise ning majanduse ja ühiskonna arengu teed astunud, tahaksin väljendada oma südamest tulevat austust Eesti inimeste sügava tarkuse ja sihikindluse vastu.
•• Ootan väga tänast külaskäiku Tallinna vanalinna. UNESCO kultuuripärandi nimekirja kantud Tallinna vanalinn peegeldab Eesti pikka ajalugu ja rikkalikke traditsioone ning jätab seda külastavatele inimestele sügava mulje.
•• Samal ajal annab Tallinn meile tunnistust sellest, kuidas Eesti inimesed Teise maailmasõja õuduste ja sõjajärgsete kannatuste aega läbi elades raskustele vapruse ja uhkusega vastu seisid.
•• Kui meenutada ajalugu, siis olid Eestil ja Jaapanil sõbralikud suhted juba kahe maailmasõja vahel. On tõesti rõõmustav, et ka tänasel päeval arenevad meie riikide vahelised sõprussuhted üha edasi.
•• Ma soovin kogu südamest, et tänane visiit edendaks veelgi Eesti ja Jaapani rahva vahelist teineteisemõistmist ning süvendaks vastastikust suhtlemist.
•• Tahaksin siinkohal tõsta toosti Teie Ekstsellentsi härra presidendi ja proua Evelin Ilvese terviseks ja Eesti rahva õnne heaks.
