Niisiis, eilne Postimees avaldas uudise, mille järgi oli kapo hiljuti riigi tippjuhtkonnale – presidendile, peaministrile ja siseministrile – teinud teabeettekande, kus Savisaart on kirjeldatud „Venemaa mõjuagendina”.

Dokumendis olevat hinnangu aluseks võetud info, mille kohaselt küsinud Savisaar Venemaalt umbkaudu 1,5 miljonit eurot (ligi 23,5 miljonit krooni). Seda võivat võtta nii partei eelseisvate valimiste kulude eelarvet kenasti katva summana või siis Lasnamäele rajatava vene õigeusu kiriku ehituse toetusena.

Paraku hakkas see faktirada, justkui oleks riigijuhid saanud kapolt kirjaliku ettekande Eesti suurpartei juhi kahtlaste sidemete kohta Venemaaga, kiiresti kokku kukkuma, sest juhul kui esitatud info oleks pärinenud riigi tippjuhtkonnale kapo poolt esitatud teabeettekandest, oleks olnud tegemist riigisaladuse lekkega. Sel juhul tulnuks riigiprokuratuuril eile kohe alustada kriminaalmenetlust saladuse avalikuks tuleku asjaolude väljaselgitamiseks.

Riigiprokuratuurist aga kinnitati Eesti Päevalehele faktide kontrollimiseks esitatud küsimuse peale ilma igasuguste kahtlusteta, et kriminaaluurimise alustamiseks puudub alus. Sellest sai teha vaid ühe järelduse – väidetud kujul „teabeettekannet” pole Eesti riigijuhtidele esitatud ehk kirjeldatud dokumenti sel kujul olemas ei ole.

Eile kinnitasidki väga hästi informeeritud allikad Eesti Päevalehele, et tõepoolest – sellist dokumenti pole paberkujul kunagi ringi liikunud. Küll aga liikus nii valitsuse liikmete, riigikogulaste ja isegi Tallinnas resideerivate välisriikide saadikute seas juba mõnda aega suuline ehk teisisõnu üsna avalik kõmu Savisaare ja Vene raha küsimise kohta. Ja seda üpriski teistsuguses valguses, kui eile seda avalikkuse ees esialgu presenteeriti.

Ka peaminister Andrus Ansip kinnitas eile Eesti Päevalehele, et Postimehes märgitud kirjalikku ettekannet ei ole olnud. „Mind on selles küsimuses suuliselt briifitud ja suuline ettekanne on olemas,” ütles Reformierakonna juhist peaminister ja lisas, et selle sisu ta loomulikult ei kommenteeri.

Edgar Savisaar ise ütles eile õhtul ETV saates „Ringvaade”, et kuna peaminister tunnistas ise meedias, et kaitsepolitseil pole kirjalikku raportit selle kohta, et ta oleks Venemaa mõjuagent, siis ei näe ta ka probleemi.

Niisiis tunnistab Savisaar vaid paberit. Ometi, tegelikkuses pole ju vahet, kas tegemist on kirjaliku raporti või suulise briifinguga. Oluline on, et kapo on – ükskõik siis kellelt infot saades – teemale tähelepanu pööranud ning selle riigi tippjuhtkonnani viinud. Oluline on, kas Savisaar küsis raha või mitte ning Savisaare kommentaarid „Ringvaates” näitavad selgelt tema soovi tähelepanu teema tegelikest asjaoludest kõrvale juhtida.

Nimelt, mitmest eri allikast kogutud kinnituste järgi liikusid Toompeal juba tükk aega jutud, Savisaar olevat küsinud Vene riigiraudtee juhilt Vladimir Jakuninilt Keskerakonna tühjavõitu parteikassa täitmiseks kokku ligi kolm miljonit eurot. Kuid seda infot ei kogunud ega levitanud alguses mitte kapo, vaid hoopis Keskerakonna enda inimesed. Kuuldes Savisaare Venemaalt raha hankimise väidetavast skeemist, olevat Keskerakonna sees lõpuks tekkinud kahtlused senise liidri kursi õigsuses. Seetõttu informeerinud need keskpartei inimesed teisi riigikogulasi ja palunud teave Venemaalt raha küsimise kohta edastada ka riigi tippjuhtkonnale. Samamoodi oli Savisaare väidetavate Vene rahastussoovide kohta saanud info ka kapo – ehk teisisõnu Keskerakonnast endast ja vabatahtlikult. Mõistagi jõudis vastav teave siis riigi tippjuhtkonnani, kuid mitte dokumentidesse kirja panduna, vaid suuliselt.

Juhul, kui jutud ligi kolme miljoni euro ehk pea 50 miljoni krooni küsimisest suure parlamendierakonna valimiskampaania rahastamiseks piiri tagant vastaksid tõele, oleks tegemist selgelt asjaga, kuhu uurimisorganid peaksid väga tõsiselt sisse vaatama. Peaminister Andrus Ansip ütle eile, et uurimisorganid teevad oma tööd sõltumatult ja see on nüüd nende otsustada, kas siin on, mida uurida ja kuidas uurida.

Kuid eile ei paiskunud avalikkuse ette mitte sellekujuline teave. Rahasumma oli kalibreeritud poole väiksemaks ning samuti oli info kogujana esitletud Eesti vastuluuret ehk kapot, mis justkui viitas kaitsepolitsei teostatavale suurerakonna juhi jälgimisele.

Seletused varnast võtta

Tavaliselt meediaga mitte just suurima heameelega suhtleval Keskerakonna juhil Edgar Savisaarel olid eile kõigi esitatud väidete kohta imetabasel moel võtta väga head seletused – poolteist miljonit eurot küsiti tema sõnul täiesti legaalselt Vene õigeusu kiriku ehitamiseks. Suure teatraalsusega Tallina linnavalitsuse pressikeskuses korraldatud sõul jagas Savisaar välja koopiad lepingust, mis näitab, et tõepoolest küsitakse raha Lasnamäele rajatava õigeusu kiriku ehitamise jaoks. Lisaks sai Savisaar üsna dramaatiliselt pressikonverentsil maalida pildi, kuidas Eesti õiguskaitseorganid näevad kuritegu sakraalehitise rahastamises – vähe puudus, et linnapea poleks otsesõnu rääkinud endast kui ristile naelutatud märtrist.

Kuid mõned olulised kohad Savisaare eilsest esinemisest viitasid väga otseselt, et linnapea on hakanud peaosatäitjaks omaenda lavastatud etenduses. Esimese mõra üldpilti lõi linnapea vastus Eesti Päevalehe esitatud küsimusele, kas ta kavatseb isikuandmete kaitse seadusele tuginedes küsida uurimisorganitelt näha materjale, kus teda väidetavalt on nimetatud „Venemaa mõjuagendiks”.

Savisaar küsimusele sisuliselt ei vastanud. Juhul kui ta olnuks eile hommikul välja tulnud väidetavast informatsioonist tõepoolest haavunud, pidanuks ta esmane soov olema tuvastada väidetud allika vastavus faktidele ning nõuda seepeale ka selgitusi. Miks ei tahtnud Savisaar nõuda väidetud dokumente välja – ehk sellepärast, et esialgu paista lastud infoga materjale polegi olemas ning see oli Savisaarele väga hästi teada?

Seda oletust kinnitas veelgi Savisaare eile tehtud „avalduse” punkt, kus Tallinna linnapea palus uurimisorganitel mitte tunda huvi Postimehe loo allika vastu. „Tänan ajalehte küsimuse tõstatamise eest. Muidu ma ei teakski, milliseid dokumente minu kohta Eestis ringleb ja kuidas neid kasutatakse avaliku arvamusega manipuleerimiseks. Palun mitte hakata ajalehte taga kiusama allikakaitse küsimusega, kuna tänase artikli päritolu on niigi kõigile ilmne,” teatas Savisaar.

Kas ei või selle altruismi taga olla asjaolu, et endale sobiva loo lekitas Keskerakond ise? Ja seda ennetamaks teistsuguse versiooni ilmselgelt aina lähenevat avalikuks tulekut, mis oleks rääkinud suurest parteikassale mõeldud rahaküsimisest, mis ulatub kokku kolme miljoni euroni. Teadjaid on poliitikaringkondades lisandunud viimasel ajal aina rohkem.

Kas ja mida teab siis kapo, kes, teadagi, teemat kommenteerida ei soovi ega saagi. Vähemalt mitte praegu. Eriteenistuste kaudu teatavaks saanud informatsiooni sisu või nende allikaid ei saa kommenteerida ka president ja peaminister, küll aga saavad nad rääkida avalikest allikatest teatavaks saanud informatsioonist. Ning nagu ka peaminister Ansipi jutust päeva lõpuks selgus – need avalikud allikad on Keskerakonnast!

„Nimelt on mõned Keskerakonna liikmed saanud teada, et väidetavalt on Edgar Savisaar küsinud Jakunini käest, kes teatavasti on endine KGB kõrge ohvitser, erakonna toetuseks kolme miljonit eurot. Märksa hiljem, mõne aja möödudes on talle lubatud väidetavalt 1,5 miljonit eurot. Sellesama Keskerakonna allika järgi oli seda temal ja mitmel tema mõttekaaslasel liiga palju taluda ja nad otsustasid seda rääkida oma erakonnakaaslastele, teiste erakondade esindajatele ja riigi institutsioonidele,” märkis Ansip.

Peaministri sõnul on Keskerakonna allikatest temani jõudnud info umbes kuu aja vanune.

„Kas see kõik on mingisugune Keskerakonna kaval meediaplaan tugevdada oma toetust veelgi vene valijaskonna hulgas, üritada tõsta oma profiiti, et väidelda samal tasemel teiste erakondadega või on see tõsine võõrriigi eriteenistujalt raha küsimine, see ei ole minu otsustada,” lisas peaminister.

Kuid mida arvab sellest kõigest Keskerakonna väidetav siseopositsiooni liige ja riigikogu aseesimees Jüri Ratas, keda peetakse Savisaare võimalikuks järglaseks erakonna juhi kohal? Kas ja kui palju on tema teemaga kursis ning ehk on temani jõudnud koguni info, et Savisaar käiski Jakuninilt raha küsimas just Keskerakonna heaks?  „Mul on teada vaid see info, mida ma lugesin täna hommikul ajakirjandusest ja mida ütles Tallinna linnapea oma pressikonverentsil. Muud infot mul pole,” vastas Ratas küsimusele, kas keegi on teda informeerinud sellest, et Savisaar küsis Jakuninilt raha ka erakonna jaoks.

Eesti Päevalehele teadaolevalt on Savisaar Jakuninilt raha saamise kohta, või olgem siiski täpsed – Vene õigeusu kirikule raha saamise kohta – kapos käinud ütlusi andmas. Aga palju spekuleeritakse selle üle, et kui erakonna jaoks läks raha saamine kärssama, siis mängiti see kiiresti ümber kiriku jaoks.

Kindlasti võib tõstatada ka küsimuse, et kui Savisaar ise teemat ei lekitanud ja seda tegidki tema sisemised vastased erakonnas – Savisaar sai vaid haisu ninna ning oskas löögi lihtsalt suurepäraselt pareerida – ,siis kas seda siseopositsiooni ning info ajakirjandusse toomist ka ametlikult tunnistatakse. „See ei ole tõsine jutt!” hüüatas Jüri Ratas. „Erinevad meediaväljaanded soovivad näha Keskerakonna-siseseid vastuseise, et siin tahetakse Savisaare asemel teist esimeest. Me ei näe küll hetkel mingisuguseid huvisid ja soove teha nii nagu Rahvaliit ja veel mõni erakond, kes kutsuvad kokku erakorralise kongressi, et siis esimees välja vahetada. See on huvitav teema, mida soovitakse näha, aga õnneks see sinna ka jääb,” ütles Ratas.

Kas enesereklaam?

IRL-i liige ja riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson ütles eile, et üleskrutitud skandaal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare seostest Venemaa võimudega näib odava enesereklaamina. „Ma üldse ei välistaks võimalust, et selle skandaali kõrvad paistavad Tallinna linnavalitsuse peahoonest,” nentis ta. „Kogu sellest skandaalist jääb mulje, et see on eeskätt Savisaare enda huvides. Kas pole siin mitte peamine soov näidata ennast märtrina ning seeläbi haarata kinni viimastest õlekõrtest kaduma kippuva populaarsuse teel. Pole ju viimasel ajal temast eriti kuulda ka olnud. Igatahes on tegemist äärmiselt mageda looga ning vähegi iseseisvalt mõtlevad inimesed peaksid tegema sellest omad järeldused. Kindlasti peaksid sarnased skandaalid kuuluma meil juba ammu minevikku.”

Ka Mihkelson viitas, et avalikkus pole midagi uut teada saanud, sest vastasel juhul oleks ilmselt menetlus veidi teisiti toimunud, kui lihtsalt lehte lekitatud esiküljeloo kaudu.

On tõsi, et Venemaa praeguste võimude huvi Keskerakonna ja tema esimehe vastu on teada-tuntud juba aastaid. 2004. aastal sõlmitud koostöölepinguga Ühtse Venemaaga kinnitati see vastastikuste huvide seos ametlikult. Nagu Mihkelson viitas, pole mingi saladus, et Savisaare tutvusringkonnas on mitmeid Venemaa eriteenistuste taustaga nimesid. „FSB endine direktor Sergei Stepašin ja kunagine Nõukogude Liidu välisluureohvitser Vladimir Jakunin on vaid eredamad näited,” viitas Mihkelson.

Kuid kui laiemalt rääkida – ning kui presidendile, peaministrile ja siseministrile tehtigi suuline briifing, nagu viitab ka Ansip –, siis on ikkagi küsimus, kas kapo jälgib kõiki erakondade juhte ja teeb nende kohta ettekandeid. Kapo endise peadirektori, praeguse politsei Ida prefekti Aldis Aluse sõnul polnud tema ajal kindlasti eesmärk jälgida erakondade juhte. „See läheb kapo põhiülesannetest mööda, see on ebaseaduslik ning selleks ei ole kapot ellu kutsutud. Mis seal täna toimub, seda ma ei tea,” ütles Alus.

Selge on, et nii avalikkus kui ka riigi poliitiline juhtkond ootab vastust küsimusele: kas Savisaar käis Venemaalt raha küsimas Keskerakonna heaks? Sellele küsimusele peavad vastuse andma kapo ja riigiprokuratuur. Nagu eile ütles president Toomas Hendrik Ilves: erakondade rahastamine on ja peabki olema ühiskonna ja ajakirjanduse terava tähelepanu all. „Võimalikud annetused välisriikidelt ohustavad aga pikemas perspektiivis Eesti julgeolekut. Kes neid reegleid rikub, peaks minu hinnangul poliitikast lahkuma,” ütles Ilves, rääkides erakondade rahastamisest laiemalt, mitte Savisaarega seotud skandaalist.

Intervjuu

Ain Seppik: ma ei taha uskuda, et Savisaar on käinud raha küsimas

•• Kas see, justkui oleks kapo teinud Edgar Savisaare kohta teabeettekande, võis olla tema enda poolt ajakirjandusse lekitatud? Savisaar oli tänasel (eile – toim) pressikonverentsil väga enesekindel, justkui teades suurepäraselt, et mingisugust ametlikku paberit tema kohta koostatud pole.

Ma ei oska sellele küsimusele vastata, kas ta ise tahtis ajakirjandusse sattumist. Ma tean, et see sattus ajakirjandusse ja Edgar Savisaar on andnud siin omad selged selgitused.

•• Aldis Alus kinnitas, et tema ajal polnud kapos kindlasti eesmärk jälgida erakondade juhte. Milliseid on teie hinnangul kapo praegused töömeetodid?

Minul ei ole mingisuguseid andmeid, et kapo jälgib kõiki erakonna juhte. Ma arvan, et kapo jälgib inimesi mitte inimestepõhiselt, vaid kaasusepõhiselt.

•• Kas sellel võib mingisugune tõepõhi ikkagi all olla, et kapo on uurinud, kas Edgar Savisaar on käinud Venemaalt Keskerakonna jaoks raha küsimas?

Minul sellised andmed puuduvad.

•• Kas ja kuidas mõjutab täna (eile – toim) ajakirjandusse jõudnu ning edasine, justkui Savisaar siiski oleks käinud Venemaalt raha küsimas, Keskerakonna mainet?

Terve see uudis mõjutab Keskerakonna mainet halvasti ja mina võin küll praegu öelda, et ma ei taha uskuda, et Savisaar on käinud raha küsimas. See oleks väga halb. Ma ei taha seda uskuda. Enamik Eesti rahvast ei taha, ma arvan.

•• Kui palju alust võib olla väitel, et Keskerakonna siseopositsioon on huvitatud Savisaare väljavahetamisest erakonna esimehe kohalt?

Oi, see on küll fantaasia valdkonda kuluv arutluskäik! Keskerakond on demokraatlik erakond ja me otsustame oma esimehe valimise korralisel kongressil. Praegu on meie juht Edgar Savisaar.

Kommentaar

Eerik-Niiles Kross

julgeolekuekspert

Vaadake, „mõjuagent” on spetsiifiline termin. Pigem on Savisaar lihtsalt venemeelne kaabakas, see pole ju mingi saladus! Mõjuagent oleks ta siis, kui ta oleks salaja venemeelne. Kõik, keda Venemaa kuidagi kontrollib, on oma otsuste tegemisel meile ohtlikud. Aga ohtlikumad on need, kellelt me seda ei oota.

Kommentaar

Jüri Pihl

endine siseminister, SDE

Kui vaadata, et näiteks Peterburi ja Helsingi vahel avatakse raudteeliin, siis ma selliseid suhteid Eesti ja Venemaa vahel pole näinud. Selles suhtes on asi võib-olla ka natuke üle pingutatud.

Ma ei tea, mida kapo kirjutas. Mina loen seda lehest ega oska öelda, kas see on lehte edastatud nii, nagu seal kirjutati.

Kommentaar

Jürgen Ligi

rahandusminister, Reformierakond

Siin ei ole minu meelest uudist. Me ei saa konkreetset juhtumit loomulikult kommenteerida, aga minu arust võiks hiljemalt 2007. aastast ühe erakonna motiivid olla küll suure küsimärgi all. Kogu aeg – ma ütlen seda siiralt rahandusministrina – on ohus Eesti rahanduslik julgeolek. Ja see ei ole sõnakõlks.

Kommentaar

Janek Mäggi

suhtekorraldusekspert

Mulle tundub, et osa Eesti parteisid kasutab sellist bad-PR-i päris palju. Mõnikord on natukene kahju, kui tajud, et meedia ei ole asja sisusse süvenenud.

Enne valimisi tuleks neid filtreid tõsisemalt rakendada, taipamaks, kas asi on sisuline või mitte. See on ikka väga ebapiisav väide, et keegi on mõjuagent.