Tallinlastel on põhjust ärevust tunda, sest rünnak toimus õhtusel ajal – 19.30 paiku – mil inimesed on veel liikvel oma tavapäraseid toimetusi tegemas. Kõigil on värskelt meeles mullu 23. no­vembri, tööpäeva hommikul veidi enne kella kaheksat juhtunu, mil tundmatu mees ründas Tallinnas Snelli tiigi juures kahte naist, pekstes neid kurikaga. Esimene ohver, tuntud ilmaennustaja Krista Odakivi suri hiljem haiglas. Kurikamõrvariks ristitud mees aga on siiani tabamata.

Need juhtumid annavad põhjust oletuseks, et kurjategija pu­hul võib tegemist olla ühe ja sama isikuga. Kuid ainult oletuseks, sest tõendeid selle kohta pole. „Kuigi antud kurjategija kirjeldus erineb eelmise aasta novembris Snelli tiigi juures jõhkralt kahte naist rünnanud mehe kirjeldusest, kontrollib politsei, kas tegemist võib olla sama mehega,” teatati politseist lakooniliselt.

Sarnane ründeviis

Õle tänava maniakk on kannatanute hinnangul u 170 cm pikk, 20–25 aastat vana ja rääkis vene keeles. Snelli kurikamõrvar on politsei andmetel 25–35-aastane ning 180–185 cm pikk. „Seega on kurjategijate väline kirjeldus ja vanus erinev, küll on aga sarnane rünne,” ütles Põhja prefektuuri pressiesindaja Martin Luige.

Sarnane ründeviis võib, aga ei pruugi tähendada seda, et tegemist on ühe ja sama mehega: kurika või kangiga löömiseks väga palju eri stiile polegi. Üks ühine seik rünnete puhul on ka see, et kummalgi juhul ei võtnud kurjategija kannatanutelt midagi ära. Ka Põhja prokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik toonitas, et tegu oli ikkagi vägivaldse rünnakuga.

Üks sarnasus lisaks ründeviisile on kahel rünnakul veel – rünnati võõraid inimesi tänaval. Kui Snelli tiigi ääres rünnati kahte teineteisest eemal olnud naist, kes omavahel tuttavad ei olnud, siis Õle tänava ründe puhul olid tüdrukud koos ja tundsid teineteist.

Snelli kurikamõrvari puhul on läbi töötatud tuhanded inimesed: kõik variandid alates hulludest ja narkomaanidest ning lõpetades vanglast tulnute ja vanglasse läinutega. Seni pole tohutu töö tulemusi andnud.  Võib arvata, et peale ringi liiku­va maniaki teab Eestis keegi veel tema tegudest – pole võimalik, et mees pole sellest kusagil rääkinud. See tähendab, et teadja on kuriteo kaasosaline.

Nii pingsa avalikkuse tähelepanu on politseioperatsioonidest viimase aastakümne jooksul pälvinud 2000. aasta juulis kadunuks jäänud ja siiani leidmata Heidi Homutovi otsingud, sarimõrvar Juri Ustimenko, kes tabati 2002. aasta mais – üsna ruttu pärast oma esimese mõrva sooritamist ning 2005. aasta oktoobris mõrvatud koolitüdruku Veronika Dari juhtum. Tema tapjad istuvad kin­ni, kuid mõrva tellija – kuigi tellitavaks objektiks polnud Veronika – jalutab endiselt vaba mehena ringi.

Juri Ustimenko ja Dmitri Medvedevi toime pandud kuritegude sarjas kaotas 2002. aasta veebruarist kuni sama aasta maini Eestis ja Lätis elu seitse ning sai vigastada kuus inimest. 

Rahulik Õle tänav meeldib kohalikele

•• Tallinnas Pelgulinnas asuv Õle tänav jätab esmapilgul igapidi ontliku mulje. Ühiskonna põhjakihti tõmbav Balti turg ja jaam jäävad kaugele, sarnase nimega kriminogeenne kant Sõle tänav on ka mõnedsajad meetrid eemal ja liiklust tänaval eriti ei ole. 

•• Majad on enamjaolt saanud fassaadi- ja aknaremondi – buumiajal tehti seda ju kõikjal. Õle tänaval õmblustöökoda pidav Raivo nimetab seda toredaks ja rahulikuks tänavaks. „Viimase seitsme aasta jooksul on asi kõvasti paranenud ja siin on rahulik,” mainib Raivo, kuid tõdeb, et tänaval on omad minevikusaladused. „Va­rem elasid siin asotsiaalid, kes panid hommikul oma lapsed tänavale ja rohkem nende vastu huvi ei tundnud.”

•• See pole kõik. „Seal kuuris läksid mõni aasta ehitusel töötanud mehed kaklema ja üks tapeti ära,” näitab ta käega maja number 16 juures asuva kuuri poole.

•• Õle 16 on väliselt trööstitu maja, mille pruunid puitlauad küsivad värske värvi järele. Maja aknad on uued, kuid esmaspäeva õhtul kella poole kaheksa paiku püsivad aknad pimedad ja ka postkasti värvilist reklaami toppiv postiljon peab punnis postkastile liginedes jõudu kasutama.

•• Kolm päeva tagasi ründas sama maja ees lumevallide varjust tundmatu kurjategija kahte noort neidu. Kas ka siis olid majaaknad pimedad, ei oska me veel öelda. „Nägime pärast politseid ja kiirabi maja ees seismas,” ütleb autoremonditöökojas töötav Heiko.

•• Mõned majad edasi elav Margus mõtleb hetke ja ütleb ka, et nägi vilkuritega autosid. „Mõtlesin, et keegi on jääpurikaga pihta saanud,” tunnistab ta. „Täpsemalt uurima ei hakanud minema.”

•• Kõik küsitletud peavad piirkonda üsna rahulikuks. Autoaknaid on ikka sisse löödud või keldris vargil käidud, aga kus siis seda ei juhtu. Dannar Leitmaa