Aprillis kokku tulnud riikliku koolitustellimuse komisjon valis oma uueks juhiks tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi ning kinnitas koolitustellimuse valdkondlikud proportsioonid, mis lähtuvad senisest enam tööandjate soovidest. See tähendab suuremat tähelepanu tehnikaaladele ning arvuti- ja loodusteadustele. Paljude erialade jaoks kõlas kurjakuulutavalt komisjoni lubadus vähendada riiklikku koolitustellimust nende õppekavagruppide pu­hul, mida kõrghariduse kvaliteediagentuuri hindamiskomisjon ei pea kvaliteedinõuetele täielikult vastavaks. Üks selliseid ongi Tartu ülikooli kunstide grupp, kuhu ainsa õppekavana kuulub maalikunsti eriala.

Pühapäeval saatis Tartu kunstnike liidu juht Markus Toompere ennetavalt laiali avaliku kirja, hoiatades Eesti kunstile antava hoobi eest. „Meie lõpetajad on edukad Eesti peaaegu olematul kunstiturul,” kaitseb ka maaliprofessor Jaan Elken oma osakonda. „Meil on üks paremaid maalikunsti õpetamise kollektiive. Meil käivad lepingulised külalisõppejõud: Tiit Pääsuke, Laurentsius, Rein Kelpman, Maarit Murka… TÜ maali õppetool pole ammu enam eraldatud, kõik tudengid konverteerivad õppekavasid, võtavad semestri näiteks Tartu kõrgemast kunstikoolist või Eesti kunstiakadeemiast, ja ka vastupidi, meile tulevad tudengid. See purustab müüdi, et me oleme eraldatud. Meie tudengid on käinud õppimas Hispaanias Valencias. Me ei istu kännu otsas ega metsas!”

Ülikool otsustab

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets rõhutab aga, et ministeeriumi otsustada on koolitustellimusega seotud numbrid, erialade kadumisega seotud küsimused on iga kõrgkooli enda asi. „Juba praegu on selge, et mõningal määral väheneb koolitustellimus tervikuna,” nendib Laidmets. „Tartu ülikool peab ise otsustama, millistele erialadele koolitustellimus laieneb. Oleme soovitanud, et koolitustellimusega vähenenud kärped puudutaksid neid õppekavasid, mis on kinnitatud tähtajaliselt. Aga lõpliku otsuse teeb ülikool ise.”

Ka Tartu ülikooli õppeprorektor Martin Hallik märgib, et kuni ülikool pole haridusministeeriumilt ametlikku paberit koolitustellimuste kohta saanud, ei ole ennatlikke järeldusi mõtet teha. See puudutab kõiki erialasid. „Sulgemisest ei saa rääkida, tasuta õppekohad võib kinni maksta nii riik kui ka ülikool,” meenutab Hallik. „On vaja haridusministeeriumi lõplikku seisukohta, kas riik tellib kohad või ei, sealt edasi saab vaadata, millised võimalused meil on.”

Aruandest TÜ maaliosakonna olukorra kohta

•• Väike üliõpilaste arv võimaldab head kontakti ning pidevat mitteformaalset suhet üliõpilastega, ent samal ajal tekitab liiga kaitstud ning turvalise, peaaegu perekonnalaadse keskkonna, kus kõik ühtlustub – selline keskkond ei soodusta kunstis olulise individuaalsuse teket.

•• Õppejõud on oma alale pühendunud, omavad head erialast kvalifikatsiooni õpetamaks maalikunsti.

••  Õppekava toetub liialt ühele paradigmale elik kunstitegemise kogemusele; õppekava ei tee koostööd teiste sama ala kõrgkoolidega.

•• Õppekava ei motiveeri kõrgkooli lõpetama, sest kogu erialaline väärtus asub õpetatavas õppekavas.

•• Laia tänava õppehoone on halvas seisundis.

•• Tartu ülikoolis on võimalik kombineerida erialasid ning paralleelõppes (nt semiootika ja maalikunst, filosoofia ja maalikunst) on kõrgkooli sõnutsi lõpetanud kümmekond üliõpilast. See viitab selgelt sellele, et maalikunsti õppekava on väga väärtuslik kõrval­erialana (eriti filosoofiateaduskonna) teistele õppekavadele.