Kas võidusammas tuleks lammutada, ümber ehitada või korda teha?
Mati Karmin, skulptor
Eesti rahval on vanasõna, et sitast sepikut naljalt teha ei saa. See on natuke vulgaarne väljend, aga kui teda on sellise visaduse ja jäärapäisusega püstitatud ega ole mingeid nõuandeid kuulda võetud, siis mina ei taha küll sellel teemal sõna võtta. Korra küsiti algul selle ala arvamust, aga kui see ei sobinud monumendi loojate või ideoloogidega kokku, siis unustati ära. Eks see asi tuleb neil nüüd ise ära süüa.
Mina ei mõista, miks klaas telliti Tšehhist, mitte Soomest. Ju nägid soomlased, et see on jabur, aga tšehhid võtsid heameelega raha vastu. Kui hüpoteetiliselt oleks palju raha, siis oleks vaja sealt see klaas pealt ära koristada, rist samuti ning uuesti proportsioneerida. Mind eelkõige häirib, et rist on suur ja raske ja see tulp üsnagi ilmetu. Tegelikult tuleks betoonosa lahti võtta ja seejärel tõenäoliselt katta mõne püsiva ja normaalse materjaliga. Sobiksid paas ja graniit.
Lauri Vahtre, ajaloolane ja poliitik
See peaks olema insener, kes ütleb, mida seal täpselt tegema peab. Mina lihtsalt loodan, et seda suudetakse ikkagi parandada, et poleks vaja täiesti ümber ehitada. Põhikonstruktsioon on ju korras, aga seal on need nurgaliistud, mis on alati problemaatilised olnud.
Mina saan ainult samba suuruse ja proportsioonide kritiseerijate peale irooniliselt muiata, sest kõik need kunstiinimesed nõudsid vihaselt, et see ei tohi olla kõrgem. Nüüd räägib suurem osa inimesi, et sammas võiks olla kõrgem. Mis me siis teeme? Kutsume need inimesed, kes kõrgemaks keelasid ehitada, ja laseme neil kõrgemaks ehitada? Nii ka ei saa ju teha.
Ma loodan, et valgus hakkab risti sees põlema. Kustunud tuledega on see klaas sellise pleksiklaasi meenutava välimusega.
On lapsik nõuda, et lõhume maha ja hakkame otsast peale. Teeme ta lihtsalt korda.
Tarmo Jullinen, klaasiekspert
Me ei ole selle sambaga kahjuks kursis, sest pole seda isegi vaatamas käinud, aga kui küsida, kas võiks kõik klaasid välja vahetada, siis kindlasti võiks, sest saaksime tööd. Aga ma ei tea, kas on vajadust seda teha.
Keegi pole kunagi ka Eestist küsinud klaasitellimust ja seetõttu pole kellelgi täpseid andmeid, mis seal õigesti või valesti on.
Klaas kui selline, kuskil fassaadis ja silikoonvuukidega, on tänapäeval niivõrd igapäevane asi, et sellest ei tohiks probleemi olla. Sambal on ka klaastahvlid, mis on punktkinnitusega kinnitatud ja vuugid silikooniga ära täidetud, et see ei tohiks tehniliselt midagi eriskummalist olla.
Klaastahvlitega mingit fassaadi katta pole maailma praktikas mitte midagi üleloomulikku. Kui järgmine ring tuleb ja huvi tuntakse, siis võime end kurssi viia.
Toomas Õispuu, Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja
Tegelikult, kui juba hakati projekteerima, ütles linnaplaneerimise amet, et see ei tule ilus ja materjalid pole just parimad. Oli kohe juttu neist kruviaukudest, mis sealt näha jäävad. See suruti pooleldi jõuga läbi, et ta selline pidi tulema nagu tuli.
Klaasi asemel oleks võinud muidugi teha klassikalisema meetodiga – mingi kivim näiteks. Kui ta oleks samasuguses mastaabis olnud, siis oleks koostamine teistsugune olnud. Klaasi valik oli kindlasti selline, millega taheti teistele lihtsalt muljet avaldada, ning sellega astuti reha peale.
Kui ta juba olemas on, siis ei kujuta kuidagi ette, kuidas lubataks jälle sellist raha leida ja uuesti ehitada. Parem pingutada ja üritada, et saaks ikka enam-vähem tuled tööle ja kõik korda. Mõte iseenesest pole ju halb, kuid seda saatis kiirustamine ja materjalivalik. Kõigi jaoks oli see projekt lihtsalt niivõrd uudne, et sealt need probleemid tekkisid.
Jüri Arrak, kunstnik
Tegelikult peaks ikka joonduma selle järgi, mida autorid tahavad. Nagu ma lehest aru sain, oli nende eesmärk klaassammas korda teha, et ta oleks vastuvõetav. Kui ma kunstnikuna midagi teen, siis ma kõrvalisi jutte ei arvesta – kui keegi soovitaks näiteks ühel maalil rohkem punast või rohelist kasutada. See on lihtsalt tehnilise teostuse praak, mis praegu sambal ilmneb.
Samamoodi kukkus Solarise kinol lagi alla, aga ega sellepärast Solarist ära ei lammutata. Mahalammutamine tähendaks juba sümboolselt halba, sest ennustaks justkui tulevast kaost.
See on ilmselt meie tänapäevane häda, et ehitaja pakub odavat hinda ja tahab pakkumist endale saada.
Ka teine Vabaduse väljaku ääres olev sammas on ju poolik, sest ka seal pidi olema valguslahendus. Nüüd on meil kaks poolikut sammast ja mõlemal on probleeme valguslahendusega.
Ike Volkov, arhitekt
Minu arvates oli klaas ebaõnnestunud materjal. Sealt oli teada, et tuleb täielik pettumus. Minu meelest pole Vabadussõda ja Eesti vabadust kohane liftišahtitaolise ehitisega tähistada. Ma olen juba seda rääkinud enne sambaehituse algust ja minu seisukoht on, et tuleks taastada vabariigi valitsuse otsus 1995. aastast, et restaureerida professor Edgar Johann Kuusiku mälestusehitis ja sealt edasi minna.
Liftišahti kujuline kontseptsioon – see pole kohane Eesti vabaduse ideaalile. Algul oligi seal ju plaanis kivist ehitada ja klaas tekkis hiljem kui edevuse ja jõuludeaegse tuledevirvenduse näide. Minu jaoks on see kurvastav näide – eesti keeles jama. Mul on äärmiselt kahju, et see keerati poliitiliseks – kui tähelepanu juhtisime millelegi, olime kohe vastu. Ma olen alati selle poolt olnud, et vabadussammas peab olema, aga kogu see kujund ja teostus on ebaõnnestunud.
