Kasiinod kaovad üle Eesti nagu kevadine lumi
Kuigi eelmise aasta teisel poolel hakkas kasiinode ja mänguautomaatide arv Eestis langema, jõudis tõsine murdepunkt kätte aasta alguses, mil nende hulk drastiliselt vähenes.
Eesti hasartmängu korraldajate liidu andmeil on praegu riigis mängukohti 41 protsenti vähem kui jaanuaris, automaate on jäänud vähemaks isegi üle poole, 54 protsenti.
„Langus on olnud väga kiire. Kui möödunud aasta märtsis oli Eestis umbes 5200 mänguautomaati, siis nüüd on alles 2000,” rääkis hasartmängu korraldajate liidu juht Tõnis Rüütel. „Eks see oligi seadusandja eesmärk. Uue hasartmänguseadusega on tulnud väga palju muudatusi, mis on väiksemad kasiinod ära kaotanud.”
Kevadel jõustunud seaduse järgi peab igas mängukohas nüüd olema vähemalt 20 automaati, samuti peavad kasiino-külastajad oma käigu registreerima. Järgmisest aastast ei saa enam pidada kasiinot, kus on vähem kui 40 mänguautomaati. Siiski tunnistas Rüütel, et raske on eristada, kui palju mõjutab olukorda majandussurutis ja kui palju reeglite karmistamine.
On selge, et kasiinodel ei lähe ülemäära hästi. Peale mängukohtade sulgemise on kasvanud võlad. Ühe olulise turuosalise, Bally’s Casino ja City Casino kaubamärgi all tegutsenud Cityclub OÜ on see viinud pankrotimenetluseni.
Ettevõtte peadirektorit Janic Noorkõivu ei õnnestunud Päevalehel tabada. Küll on teada, et firma paarikümne suletud kasiino üüripinna vastu tuntakse turul elavat huvi. Nii on kahes endises mängukohas end sisse seadnud OÜ Naltu alkoholipoed Araxes. Tallinnas Männiku tee ja Valdeku tänava nurgal on kauplus avatud veidi üle kuu, Sõpruse puiestee äri alustati just äsja.
Üüripinnale mitu uut tahtjat
„Kasiinod on endale Tallinnas saanud kõige paremad üüripinnad. Kui mõni koht kinni pannakse, siis on sinna alati mitu firmat tahtmas,” rääkis 14 alkoholipoega keti juht Marina Tšetšotka ja lisas, et firma võiks lähiajal avada veel viis kauplust. Ühe võimaliku kohana vaadati ka City Casino ruume Pärnu mnt 12, nendest siiski loobuti.
Tungi vabanevatele pindadele kinnitas ka hasartmängu korraldajate liidu juht Tõnis Rüütel. „Kasiinode laienemishoos otsiti kohti hästi kaalutletult ning õige koha pärast käis tõsine tants ja trall,” sõnas ta. Rüütli sõnul oli kuni 2008. aasta märtsini tõus meeletu ja operaatorid üritasid sõlmida väga tugevaid lepinguid, kuni viieks aastaks. „Praegu on üsna halenaljakas, et need lepingud on nende endi vastu tööle hakanud, sest lepingutest ei saa lihtsalt lahti öelda.”
Ometi ei usu Rüütel, et raskused tooksid uusi pankrotijuhtumeid. „Operaatoreid vähemaks ei jää, mängukohti küll. Järgmine nõksakas tuleb aastavahetusel, kui 1. jaanuaril hakkavad kehtima veel karmimad nõuded. Siis jääb arvatavasti umbes 1500 mänguautomaati alles.”
Kasiinode raskused nähtuvad ka maksutuludest: 2009. aasta esimesel poolel on laekunud hasartmängumaksu 155 miljonit, mullu samal ajaga jõudis riigikassase 252 miljonit krooni.