Kasiinod tahaksid mängima lubada juba 18-aastaseid
Euroopa Liidus on vaid neli riiki, milles kasiinosse pääsemiseks peab olema vähemalt 21-aastane. Kuna üks nendest riikidest on Eesti, siis soovivad hasartmängukorraldajad, et ka meil võiksid kasiinos raha mängu panna juba 18-aastaseks saanud isikud.
Hasartmängukorraldajate liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et kasiinoettevõtete soov on puhtpraktiline: kohelda Eesti hasartmängukorraldajaid võrdselt teiste Euroopa Liidu riikide omadega. „Mida enam me
Euroopa Liiduga lõimume, seda enam tuleb tegeleda konkurentsiteemadega,” arvas Rüütel. Eriti tõsiselt torkavat konkurentsiprobleemid silma kaughasartmängude piiriülesuse tõttu. Kui näiteks Poolas või Soomes võib internetti virtuaalse pokkerilaua taha mängima minna 18-aastane isik, siis Eestis ei ole samas mängukohas sama vanal noorel mängida lubatud.
„Inimene peaks 18-aastaselt sotsiaalselt ju väga küps olema, sest tal lubatakse abielluda ja alkoholi tarbida, autot juhtida ja isegi valimas lubatakse tal käia. Ühesõnaga, ma ei kipuks siin väga analüüsima, kas 21-aastane on kuidagi küpsem,” lisas Rüütel.
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna peaspetsialisti Sören Meiusi sõnul pole ministeeriumis jõutud hasartmängukorraldajate liidu ettepanekuid arutada. Samal ajal möönis ta, et see, kas kasiinosse võiks tulevikus pääseda juba 18. eluaastast või peaks vanuse alampiir jääma praegusele tasemele, on pigem poliitikute otsustada.
Paljuski sõltub kasiinoea alandamine praegu tehtava sõltuvusteemalise uuringu tulemustest. 2006. aastal korraldatav samasisuline uuring näitas, et just noored, sealhulgas tudengid ja alles tööjõuturule sisenenud, on kõige kergemini sõltuvusse sattuv sotsiaalne rühm.
Kujundavad seisukohta
„Praegu tehtava uuringu tulemused peaksid selguma millalgi juulis ja enne seda ei saa me oma seisukohta kasiinoea alandamise osas kujundada,” selgitas Meius.
Seega on praegu kasiinodesse pääsemise iga pandud paika arvestusega, et riik peaks kaitsma liiga kergelt sõltuvusse langevaid inimesi. Kui aga selgub, et noored on muutunud ühiskonnas viimastel aastatel toimunu tõttu küpsemaks ja suudavad kasiinomänguga kaasnevaid riske endale teadvustada, võivad nende ees ka kasiinouksed avaneda.
Sellisesse muutusse ei usu kunagine kasiinosõltlane Leonhard Puksa, kelle arvates kasiinosse pääsemise vanust muutma ei peaks. „Pange end vähemasti mõttes lõpukirjandi kirjutaja rolli ja vaadake enda ümber, kui paljud kirjandikirjutajad oleksid valmis peret looma ja sotsiaalselt vastutama. Ega neid ju väga palju poleks?” rääkis Puksa. Mees ise langes kasiinosõltuvusse 26-aastaselt.
Tõenäoliselt ei muretse kasiinoettevõtted mitte selle pärast, et ka nooremad inimesed saaksid osa nn meelelahutusest, vaid mängus on ikkagi nende rahalised huvid. Praeguses majandusolukorras kasiinodel väga hästi ei lähe. Viimase pooleteise aastaga on suletud enamik mängukohti. Kui 2009. aasta jaanuaris oli Eestis mängusaale 148, siis viimastel andmetel on neid alles jäänud vaid 68.
Rahaliselt on hasartmänguturg Eestis juba teist aastat kahjumis. 2009. aastal said ligi kümme Eestis tegutsevat kasiinoketti kokku 251 miljonit krooni kahjumit. Kuna õnnemängude mängijate arvu piisavat suurenemist kasiinod lähiaastateks ei prognoosi, siis soovitavad nad riigil üle vaadata ka praegune, alles paari aasta eest kehtestatud mänguautomaatide arvu nõue. Selle järgi peab igas mängukohas olema vähemalt 40 mänguautomaati. Tõnis Rüütel soovitab alandada seda määra 30-le.
Sören Meius selgitas, et alles mõne aasta eest kohustati automaatide arvu suurendama sooviga vähendada seeläbi mängukohtade hulka. „Soovisime vältida leivapoeefekti – igas magalapiirkonnas ei peaks ju kasiinot olema,” lisas ta.
Noored satuvad kergemini sõltuvusse
•• Tallinna ülikooli psühholoogia instituudi direktori Aleksander Pulveri sõnul pole tal anda ühest vastust küsimusele, kas kasiinosse võiksid pääseda ka 18- ja 19-aastased noored.
•• Samal ajal aga on teaduslikult tõestatud, et sõltuvusse langemine on seotud otseselt ealiste iseärasustega.
•• Peamine põhjus, miks nooremad inimesed langevad üldjuhul kergemini kasiinosõltuvuse ohvriks, on psühholoog Pulveri sõnul seotud ennekõike sellega, et noored armastavad rohkem riskida kui eakamad. „Kuid mis vanusest see piir läheb? Kardan, et üheselt ei saa sellele adekvaatselt vastata,” lisas ta.
•• Kui Eestis tohib kohaliku omavalitsuse volikokku kandideerida vähemalt 18-aastane isik, siis riigikokku kandideerija peab olema 21-aastane. Ent abielluda võib vanemate nõusolekul juba 16-aastaselt. 18-aastane võib Eestis osta ka sigarette ja õlut.
•• Riigikogu rahanduskomisjoni pikaajalisele liikmele Eiki Nestorile ei meenu, et kunagi varem oleks hasartmänguseaduse muutmise ajal diskuteeritud, kui vanalt võiks Eestis kasiinosse pääseda.
•• Üldiselt on riigikogu rahanduskomisjon olnud hasartmänguseaduse osas suhteliselt rangete meetmete poolt.
