Käsiraamat: Säästuajal võiks piima soodaga läbi keeta
Tippjuhtide Monika Salu ja Erkki Aaviku eestvedamisel loodud MTÜ 2008. aastal ilmunud õpik reklaamib end kui Eesti esimene kaasaegne kodumajandamise ökonoomika käsiraamat, kust saab kasulikke nippe oskuslikuks ja säästlikuks majandamiseks, kirjutab Delfi.
Nii näiteks saavad võhikud teada, et kalapuljong saab suurepärase maitse, kui sinna lisada kondine kiisk ning suurtes kogustes varutud lehmapiim säilib kauem, kui see suhkru või soodaga läbi keeta. Tervelt kolm lehekülge säästuraamatust on võtnud aga üksikasjalik kirjeldus sellest, kuidas röstida ja marineerida silmusid.
„Hakkame elama“ mainib ära, et maailmas on juustusorte täpselt must miljon ning et juust säilib pikka aega, kui see pakendada soolas immutatud puhtasse puuvillasesse riidesse. Ka annab raamat teada, et piimatooteid saab edukalt tarvitada ka siis, kui „parim enne“ kuupäev on möödas, juhul kui välimus ja maitse seda kannatab.
Kaks nädalat vana keefir mõjub seedimisele hästi
Keefir sobib tarvitamiseks lausa mitu nädalat pärast „parim enne“ kuupäeva, kusjuures see on sellisena seedimisele isegi kasulikum. Kui mõni piimatoode on aga lausa hallitanud või haiseb, siis oleks targem see tarvitamata jätta.
Söögieelarve peatükis jagab äritippude koostatud õpik näpunäiteid, kuidas kindlustada end kitsamateks olukordadeks. Kui rahakotis on rohkem raha, siis võiks varuda majapidamisse makarone ja jahu, külmutatud juurvilju, leemekuubikuid, konservube, tomatipüreed. Vanad juustunukid tuleb aga peeneks riivida ja panna sügavkülma, kus nad ootavad oma aega.
Tõeliste säästjate tarbeks on olemas õpetus eluks ilma külmikuta. Samuti paneb raamat südamele, et kui vaatad telekast üksnes uudiseid, pole mõtet endale soetada uhket suure ekraaniga pilli. Ka on täiesti tarbetud muud elektrividinad, näiteks lokitangid - sama asja ajavad ära paberist tehtud lokirullid.
Ja veel – vett annab kokku hoida nõukogude ajast teada nipiga – nimelt tuleb kempsu loputuskasti panna kas telliskivi või liivaga täidetud plastpudel.
