Kaspia maad ei pääse keskkonnaprobleemidest
Viimase kümne aasta jooksul, mil Venemaa, Kasahstan, Türkmenistan, Aserbaidaan ja Iraan pole suutnud jõuda üksmeelele Kaspia jagamise osas, on mere reostus kõvasti kasvanud ja röövpüük laialt maad võtnud.
Kaspia meri on koht, kust on pärit suur osa üle maailma pakutavate pidulaudade kalahõrgutistest. See on ainus veekogu maailmas, kus elutseb valge vääriskala, kelle kõhust võib leida üheks parimaks delikatessiks peetavat musta kalamarja.
Kuid tuuraliste tulevik on suures ohus, sest viis Kaspia-äärset riiki on seni mõelnud pigem mere põhjas peituvate nafta- ja gaasivarude kasutuselevõtule kui ökoloogiale. Pealegi pole Nõukogude Liidu lagunemise järel tekkinud maadel olnud vahendeid reostuse ärahoidmiseks.
Ühist keskkonnapoliitikat pole viis Kaspia-äärset maad suutnud välja töötada, sest tänini on lahendamata isegi mere staatuse küsimus. Venemaa on ühes SRÜ riikidega seisukohal, et Kaspia veed peaksid jääma ühiskasutusse ning rannik tuleks jagada proportsionaalselt, Iraan ja ka Türkmenistan on aga veekogu viieksjagamise poolt.
Kümme aastat kahevahelolekut on muutnud Kaspia loomade ja kalade elu veelgi halvemaks, kui see oli Nõukogude ajal. Massiline tuuraliste röövpüük ja suurenev veereostus on viinud selleni, et viiendik Kaspias elavatest liikidest on hetkel väljasuremise äärel.
Türkmenistani ökoloogiaseltsi Catena liige Timur Berkelijev nendib, et olukord on enam kui hull: “Ressursid on otsakorral. Me oleme kaotanud 90 protsenti tuuralistest ja peaaegu kõik suurte kalade varud. Ja nüüd oleme me kaotamas ka väikseid kalu. Paari viimase aasta jooksul on kadunud 80 protsenti Kaspia kiludest. Selle põhjuseks ei ole ainult reostus. See on seotud peamiselt kalapüügi ja tammide ehitamisega Volga jõele.”
Kaspiasse suubuv Volga on ühtlasi ka mere üheks suurimaks reostusallikaks. Kuid peale Venemaa on oma panuse veekogu rüvetamisse andnud ka teised riigid, eelkõige naftaleiukohti omavad Aserbaidaan ja Kasahstan.
Venemaa keskkonnapoliitika keskuse juht Aleksei Jablokov selgitab, et oma hoobi andis Kaspiale nende riikide üleminek turumajandusele: “Veepuhastussüsteemid kuulusid tehastele, mis muutusid mitmeteks eraettevõteteks. Üks suur riiklik tehas muutus sadadeks väikesteks ettevõteteks. Keegi neist ei investeeri veepuhastusseadmetesse ja kohalikel omavalitsustel pole üldse raha. Seepärast on vee reostustase praegu kõrgem kui kümne aasta eest.”
Lõpliku katastroofi vältimiseks otsustasid viis Kaspia-äärset riiki hiljuti siiski pead kokku panna ja hakata lahendama keskkonnaprobleeme juba regionaaltasandil. Kõigepealt valmis Kaspia keskkonnaprojektil raport mere praegusest seisundist, selgitab ühenduse Iraani-poolne esindaja Parvin Farshchi: “Raportis olid ära toodud Kaspia peamised keskkonnaprobleemid, milleks on üldjoontes tuuraliste arvukuse langus, loodusliku mitmeke liikide väljasuremine, nafta- ja gaasipuurimisest ning uute leiukohtade otsimisest põhjustatud reostus, rannikualale tekitatud kahju ja mereäärsete piirkondade puudulik arendamine. Ning viimasel paaril aastal oleme me kokku puutunud võõrliikide pealetungiga.”
Järgmise sammuna peaksid kõik viis maad sügisel heaks kiitma rahvusvaheliste organisatsioonide poolt toetatud Kaspia keskkonnakaitse plaani, mis sätestab mere ressursside kaitsmist ka olukorras, kus veekogu staatus on endiselt lahtine.
