Kasuperest ellu astuja jääb koduta
Kuigi seaduse järgi peab nii lastekodus kui ka kasuperes üles kasvanud noor saama täisealiseks saades riigilt 384 eurot ehk 6000 krooni iseseisva elu alustamiseks ning tuge eluaseme hankimisel ja oma elu sisseseadmisel, jääb kasuperest pärit noor sageli ilma hooleks.
Juba poolteist aastat on möödas sellest, kui Taebla vallas kasuperes kasvanud Raido sai 18 aastat täis, kuid tänini ei ole tal sissekirjutust ega elukohta. Kui pole sissekirjutust, ei saa riigilt ka toetust. Raidole on ühtlasi määratud vaimne puue ja ta saab töövõimetuspensioni.
Sotsiaalhoolekandeseaduse järgi annab kohalik omavalitsus eluruumi inimesele, kes ise ei ole suuteline seda endale otsima. Puudega inimesel on lisaks õigus saada toetatud elamise ja töötamise teenust.
Raidole ei ole Taebla vald määranud tugiisikut ja ta ei saa toetavaid teenuseid, et võiks oma elu elada. „Meie teada on ta hakkama saanud,” nentis kohalik sotsiaaltöötaja Leili Mutso, kes sai enda sõnul alles Eesti Päevalehelt teada, et poisi saatus on lahtine.
„Ma tahaksin oma korterit, tahan iseseisvalt elada,” sõnastas oma probleemi Raido ise. Elu olevat tal praegu üldse veidi segane, ka kutsekool jäi hiljuti pooleli.
Vanemateta jäänud Raido otsustas oma perre võtta tema õnnetust olukorrast kuulnud Eha, kui aastast poissi ootas lastekodusse minek. „Siis me veel ei teadnud, et võtsime kasvatada raske puudega poisi, kes oli sündinud ajukahjustusega ja põdenud imikueas läbi ajuhalvatuse,” kirjeldas Eha, kes sai sellest teada alles hiljem, poisi kasvades.
Pere pühendas end aga lapse kasvatamisele täielikult ja nii on nad elanud ühtehoidvalt koos pere teiste lastega kõik need 18 aastat. Seepärast elab perekond nüüd väga raskelt üle seda, et kui poeg on üles kasvatatud ja soovib alustada oma elu, tuleb silmitsi seista valla mõistmatusega. Sest kuigi seaduste järgi peaks vald võtma täisealise puudega inimese eestkostele ja teda toetama, ei soovita seda teha.
„Ma tahan, et nad võtaksid vastutuse. Kohalik sotsiaaltööspetsialist soovitab: elagu sõprade juures või mingu kodutute varjupaika. Püha arm! Tegemist on inimeluga. Kas me nägime kõik need aastad vaeva, et kasvatada vallale eluheidik?!” ahastab Eha, kes, nagu paljud kasuvanemad, tunneb erilist meelehärmi, kui temas kui lapsevanemas püütakse hoopis süümepiinu tekitada.
Eha sõnul oli valla esimene soovitus, et pere majutaks täismeheks saanud Raidot ise, rõhudes vastutusele. Seni ongi pere seda teinud, kuid nüüd küsib, miks ikkagi vald oma rolli ei täida. Peres kasvab praegu neli nooremat last, kaks bioloogilist ja kaks kasulast, mistõttu ei ole neil rahaga kuigi palju manööverdamisruumi.
Ema jutu järgi on pere poisi kasvamise ajal pidevalt püüd-nud vallalt abi ja lahendusi saada. Valla sotsiaalametnik ütles aga, et nende teada saab pere ise hakkama.
Abita ei tule toime
Raido on püüdnud mõne korra ka üürikorteris elada, kuid iga kord on tal tekkinud üürivõlg ja ta on pidanud lahkuma. Praeguseks on Raido õlule kasvanud juba päris suur võlakoorem. Muidugi on noormeest ära kasutanud ka „sõbrad”, kes tema nimel endale mobiiltelefone ostsid. „Ta vajaks elamispinda ja tugiisikut, kes teda suunaks ja aitaks asjaajamises. Siis ta saaks oma eluga hakkama,” selgitas Eha.
Valla sotsiaaltöötaja Leili Mutso teatas, et nad kohtusid Raidoga reedel. Koos proovitakse tema olukorrale lahendust leida. Ööbimiseks pakub ta noormehele praegu valla ajutist korterit. Mutso sõnul on aga riiklike teenuste järjekorrad väga pikad, mistõttu ei olnud ta kuigi lootusrikas, et Raido niipea järjele saab. Seda, kas poisil on õigus saada vallalt elamispinda, tulevat aga veel uurida.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur on öelnud, et riik peaks rohkem toetama kasuperesid ja kasuperelapsi, ent statistika järgi kasuperede arv aina väheneb.
