Kasutusloata kodu toob trahvi
„Sügisel võtame kasutusloa kontrolli süvitsi ette,” kinnitas Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier. „Me ei ole otseselt pahausksed ja anname esmalt mingisuguse aja paberite kordaajamiseks.”
Kui paljudel uutest arvukatest kortermajadest kasutusluba puudub, selle kohta linnal praegu veel täpseid andmeid pole, kuid statistikaga on tegelema hakatud. Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna peaspetsialisti Heiki Lilienthali sõnul tekivad korterelamute puhul kasutusloa puudumise probleemid eelkõige arendajate tõttu, kes on korterid kiirkorras maha müünud. „Suures osas on kortermajades aga heausksed ostjad ning tavaliselt inimesed ei oskagi kasutusloa olemasolu kohta küsida. Kuna kasutusluba saab taotleda omanik, siis kortermajades on kogu selle seltskonna kokkusaamine keeruline ning seetõttu jääb ka kasutusluba tihti vormistamata,” tõdes ta.
Ohtlikud kortermajad
Lilienthal tõi näiteks Tallinnas Läänemere tee 70 asuva maja, kus on elatud sees kolm aastat ning praegu tegeldakse aktiivselt kasutusloa dokumentide kordaajamisega. Majas on müüdud kaks kolmandikku korteritest, kuid arendaja läks pankrotti.
Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liikmele Urmas Mardile ei meenunud, et mõni ühistu oleks pöördunud EKÜL-i poole probleemiga, et neil pole kasutusluba. „Kuid kindlasti on see probleem ning kui kasutusluba pole, lasub kõige suurem süü arendajal,” tõdes ka Mardi. „Korterelamu puhul on siiski tegemist suurema ohuallikaga kui ühepereelamute või väiksemate ridaelamute puhul. Toimetada ilma kasutusloata kusagil kortermajas, kus on palju inimesi ja seetõttu ka kõrgem riskitase, pole hea.”
Paar aastat tagasi Tallinna kesklinnas korteri ostnud Urmas sai alles sisse kolides naabri käest teada, et kõigil maja korteritel puudub kasutusluba. Korteri müüja ega notar Urmast sellest ei teavitanud.
Veelgi karmimaks võib asi kujuneda aga eramajaomanikele. „Hinnanguliselt puudub 70 protsendil eramajadest kasutusluba,” tõdes Lilienthal.
Paljud inimesed on heauskselt maja ostnud, eeldades, et kõik on korras. Siis selgub aga, et kasutusluba puudub. Selle saamiseks on näiteks ka päästeametile vaja esitada hulk dokumente, kuid ehitaja pole neid majaomanikule üle andnud. Kui aga päästeamet ei saa kontrollida, kas ehitaja on kõiki nõudeid täitnud, kes on vastutav isik ja kas kõigi tehtud tööde kohta on sertifikaadid, jääbki kasutusluba saamata. Inimesel pole neid pabereid kusagilt võtta ning nii ta pigem loobub kasutusloa taotlemisest.
Just sellises olukorras on 2006. aastal Tallinnas uue eramu ostnud naine, kes ei tulnud enda sõnul selle pealegi, et notarilt, arendajalt ja ehitajalt kasutusloa olemasolu küsida. Nüüd on naine püüdnud juba mitmendat aastat oma pabereid korda ajada, kuid kuna pankrotis on nii arendaja kui ka ehitaja, siis on dokumente võimatu kätte saada.
Lilienthali sõnul pole kindlustusfirmad millegipärast kasutusloa olemasolu aktiivselt küsima hakanud. „Ometi peaks kindlustusmakse olema kasutusloaga hoonetel väiksem, sest nende tuleohutus on ju oluliselt rohkem kindlustatud kui kasutusloata hoonetel,” viitas ta.
Kasutuslubade kontrollimiseks võtab Tallinn esmalt ette maa-ameti ja ehitisregistri andmebaasid ning võrdleb neid omavahel.
Inimesed, kes ei tea, kas tema korteril või majal on kasutusluba, saavad seda vaadata ehitisregistrist. Selleks tuleb minna aadressile www.ehr.ee. Kui kasutusluba on väljastatud enne 2003. aastat, siis ei pruugi vastav märge elektroonilises andmebaasis olla.
Kommentaar
Eve Strang
notarite koja jurist
Vaatamata sellele, et kinnisvaratehingute vormistamisel ehitise kasutusloa olemasolu kontrollimise kohustust ei ole otseselt notaritele pandud, kuulub see siiski küsimuste ringi, mida eeskujulikult ametit pidavad notarid teevad enda initsiatiivil, ja tulemus kajastatakse ka lepingus. Alati tehakse seda aga poolte soovil.
Samal ajal ei takista kasutusloa puudumine kinnisvaraga tehingute tegemist, pigem on oluline teada, kas kasutusluba on olemas.
Näiteks on täiesti erinevad olukorrad, kus kasutusloa saamist pole taotletud, kui ehitis on täiesti korralik ning mingeid takistusi kasutusloa saamiseks pole või on vaja teha mingeid pisiparandusi. Sellisel juhul ei pruugi olla mõistlik lepingust taganeda, pigem tuleks nõuda tekitatud kulutuste hüvitamist või puuduste kõrvaldamist. Kui aga ilmneb, et korteri või eramu elamispinnana kasutamise loa väljastamine tooks kaasa suuri kulutusi või pole üldse võimalik, siis on taganemine ilmselt täiesti asjakohane.
