Veeteede amet kavatseb koos Soome mereadministratsiooni esindajatega kontrollida AS-ile Hansaliinid kuuluvat katamaraani AutoExpress ning Nordic Jet Line ile kuuluvaid kiirlaevu Nordic Jet ja Baltic Jet.

Kiirlaevad toimetavad aastas üle lahe sadu tuhan-deid reisijaid.

"Tunneme, et pärast Norras juhtunud õnnetust on vaja katamaraanid veel kord üle vaadata, ehkki teeme seda tavaliselt kaks korda aastas," lausus veeteede ameti meresõiduohutuse talituse juhataja Vello Muru.

"AutoExpressile teeme kontrolli ise, kuid Norra lipu all sõitvate Nordic Jet Line i laevade kontrollimiseks kaasame ka soomlased. Reedel kohtuvad veeteede ameti ja Soome spetsialistid Helsingis ning otsustavad, mida ja kuidas uurida," rääkis Muru.

Muru sõnul sõltub kontrollitav Norra katamaraaniõnnetuse põhjusest. "Tahame teada, mis seal juhtus, see aitab selgitada, millistele turvadetailidele peavad laevaomanikud erilist tähelepanu pöörama," lausus ta. "Praegu on jäänud mulje, et õnnetuse põhjustas inimlik viga."

Stavangerist Bergenisse teel olnud Norra katamaraan Sleipner sõitis eelmise reede õhtul Norra ranniku lähedal karile, murdus pooleks ning uppus. Õnnetuses hukkus 21 inimest, 70 inimest suudeti päästa.

Eile võttis Norra sõiduloa kiirparvlaevalt Darupner, mille ehitus on hukkunud laeva omaga sarnane.

Tänavu on juhtunud kolm seika Nordic Jet Line i katamaraanidega. Firma juhatuse esimees Mikael Granrot kinnitas samas, et katamaraanid Nordic Jet ning Baltic Jet on kõige turvalisemad Helsingi–Tallinna liinil sõitvad alused.

AS-i Hansatee avalike suhete juhi Malle Aleksiuse kinnitusel on AutoExpressi ning 1. novembrist käigust maha võetud katamaraani Tallink Express 1 puhul rakendatud ohutuskontroll väga tugev.

"Ohutusreeglid on juba praegu Euroopa Liidu tasemel, sest katamaraanid läbivad neljakordse kontrolli," viitas Aleksius.

Tema sõnul kontrollivad meremehed iga päev ise iga mutri üle. Seejärel hindab laevu veeteede amet, rahvusvaheline klassiühing ning Soomes ka sadamakontroll.

Ka Hansatee ei plaani teha muudatusi seoses Norra õnnetusega. "Kuna alus sõitis karile, oli tegu meeskonna veaga ning seetõttu pole mingit põhjust pöörata tähelepanu ka õnnetusse sattunud katamaraani tüübile," lausus Aleksius.

"Üldiselt on nii, et kui tegu oleks olnud laeva konstruktsiooniveaga, siis oleksid kõik need firmad, kes omavad samatüübilisi laevu, hakanud oma aluseid kontrollima. Teised mitte," tõi Aleksius näita. "Sest kui näiteks kukub alla lennuk Boeing, siis ei torma ju teist sorti lennukimarke omavad firmad oma õhusõidukeid üle vaatama."

Laevade sõidukatkestused

16. aprill: hooaja avasõidu teinud katamaraan Nordic Jet hilines Tallinna sadamasse, sest imes merest ühte mootorisse jahutusvedelikku võttes sodi.

26. august: hilines Tallinnast Helsingisse sõitnud katamaraan Baltic Jet, sest laeva mootor ütles üles ning hakkas suitsema.

Samal päeval jäi ära Nordic Jeti väljasõit Helsingist Tallinnasse, sest ootamatult tungis laeva vesi. Hiljem avastati rike veepumba ventiilis. Nordic Jetile anti sõiduluba järgmisel päeval.