Katku levitava signaalvähi haare kipub laienema
Esimene vähikatku levitav, meie kohalike jõevähkide ohustajana kardetud signaalvähk tõmmati kontrollpüügiga välja 2008. aastal Harjumaal Mustjõest. Kaks aastat hiljem avastati, et see võõrliik on kanda kinnitanud Saaremaal Riksu ojas. Nüüdseks on selgunud, et signaalvähk on olemas ka Vääna jões ning tõenäoliselt võib neid veel mujalgi olla.
Eesti maaülikooli vähiteadlane Margo Hurt rääkis, et Harjumaal voolavast Vääna jõest saadi seirepüügi käigus üks signaalvähk kätte eelmisel sügisel. „Kas ta on seal vaid ühes kohas või laiemalt levinud, hakkame sel suvel uurima,” osutas Hurt.
Massiline suremine
Hurt viitas ühtlasi, et Vääna jões oli 2000. aastal massiline jõevähkide suremine. Kuna nüüd on kinnitust leidnud signaalvähi olemasolu jões, pole Hurda hinnangul sugugi välistatud, et just signaalvähid olid toonase jõevähkide surmalaine taga. „Pole välistatud, et signaalvähk oli juba tol ajal sinna sisse toodud,” tähendas ta.
Sel suvel on teadlastel plaanis signaalvähki otsima hakata mitte üksnes Vääna jõest, vaid kontrollpüüke on kavas teha ka teistes kahtlusi tekitavates kohtades, kust on jõevähid viimastel aastatel millegipärast kadunud. „Katkust tingitud või katkulaadseid suremisi on olnud näiteks Lõuna-Eestis Mustjõe jõestikus ja mõned aastad tagasi ka Lõuna-Eesti ühes parimas vähijões Rõuge jões,” osutas Hurt.
Signaalvähkidega „saastunud” Riksu ojas on viimastel aastatel üritatud neist lahti saada kastmõrdade abil. Seni pole see tegevus vilja kandnud. Tõnu Talvi keskkonnaametist viitas nimelt, et asjatundjate hinnangul aitaks seal signaalvähkide vastu ainult see, kui Riksu oja signaalvähkidega lõigust vesi ümber juhtida ja lasta kuivale jäetud ojasäng mitmel järjestikusel talvel läbi külmuda.
Hurt ütles, et sel suvel on plaanis täpsemalt kindlaks teha, kas selline ettevõtmine tuleks Riksu oja puhul kõne alla või mitte.
Kuna Saaremaal on Põhja-Euroopa üks parim looduslik jõevähkide püügikoht, suhtutakse seal välja ilmunud signaalvähkidesse täie tõsidusega.
Ühtlasi üritatakse väljapüüdmisega signaalvähkidest lahti saada ka Jägala lisajões Mustjões, kus nende arvukust peetakse väiksemaks kui Riksu ojas.
Kui signaalvähk kuskilt leitakse, läheb jõevähipüük seal kohe keelu alla. Ikka seepärast, et signaalvähkide ja nende kantava vähikatku edasist levikut ära hoida.
Signaalvähke (ülal pildil) saab meie jõevähkidest eristada mitme tunnuse järgi.
Signaalvähi värvus võib varieeruda sinakasmustast punakaspruunini. Mõnikord ka helepruunist mustjaspruunini.
Signaalvähi sõrad on jõevähi omadega võrreldes lühemad, laiemad ja paksemad ning pealt siledamad.
Altpoolt on need punased, kuid mitte kunagi valged, beežid, roosad ega kollakad.
Sõra kahe haru hargnemiskohal liigese ümber on signaalvähkidel helesinisest valgeni varieeruva värvusega piirkond ehk nn signaal.
Signaalvähi leidmisest tuleks teatada info@keskkonnaamet.ee.
Jõevähi püük on tänavu keelatud Saare maakonnas Põduste jões, Laugi peakraavis, Riksu ojas ja Riksu lahel ning Harju maakonnas Jägala jões ja selle lisajõgedes ning Vääna jões.
