Katselaskmised Nõval kohalike vastumeelsust ei murdnud
Reedel toimus Nõval kohalike elanike seas vastuseisu tekitanud õhutõrje laskeharjutus, millega n-ö testiti selle paiga sobivust laskealana. Täna, paar päeva pärast laskmisi pole harjutusala vastaste arvamus Nõval paugutamise kohta muutunud – parem kui laskeala ei tuleks.
Einovapolygoonile.tk veebilehel harjutusala vastu 3500 allkirja kogumise algatanud Reet Alev ütles Päevaleht Online’ile, et reedel nähtu oli vähem hirmus, kui ta seda ette kujutas. „Nägin veoautodel kahureid, mis olid väiksemad, kui ma algul mõtlesin. Laskmine tegi hirmsa paugu, aga mis merele lennanud mürsust sai, ei näinud. Kas tulevikus kasutataks laskmisel suuremaid relvi, mulle ei vastatud,” kirjeldas Alev nähtut.
Hoolimata arvatust väiksemateks osutunud relvadest arvas ta siiski, et militaarne aktsioon Nõva rannal on iseenesest inetu. „Mina küll ei taha sõjalist tegevust seal rannas. Ka teised vaatamas käinud inimesed ei öelnud, et oi kui tore ja las olla. Mina ei tea kedagi, kes selle katselaskmise tulemusena oleksid öelnud, et see oli väike asi ja las olla,” ütles Alev.
Tema arvates levib Nõval ka arvamusi, mille kohaselt korraldati rannal väikesemõõtmeline sõu, tulevikus aga käiks paugutamine suuremate relvadega ja teise koha peal ning siis näeks kõik hoopis teistmoodi välja.
Uuring ühes, laskmised teises kohas
Kaitseministeeriumiga laskmiste mõjude osas kirjavahetust pidanud Vambola Tõnissoo meelt laskeharjutus samuti muutma ei pannud. „Kui räägime loodushoiust, siis ei muuda üks näidislaskmine minu arvamust. Minu küsimused, mida olen ministeeriumile esitanud, olid seotud vette laskmisega. Kust me laseme, ei määra seda, mis on laskmise tagajärg,” sõnas Tõnissoo.
Nimelt on ta kaitseministeeriumile saatnud rea küsimusi, millest üks puudutab laskepaiga valikut – kui uuringud keskkonnamõjude hindamises on tehtud Nõva Liivaninal, siis reedene laskmine aga toimus sellest paigast paas kilomeetrit eemal.
„Uuringud olid tehtud punktis A, aga lasti punktis B. Sellega kõik parameetrid ju muutuvad,” lisas Tõnissoo ja jäi endale kindlaks – sellises looduskaunis kohas rohkem laskmisi kindlasti korraldada ei tohi.
Umbes kolmandiku aastast Nõval elav ja seal sissekirjutust omav Kaja Rebane arvas, et kuna kaitsevägi teeb niikuinii oma laskmisi lõpuks seal, kus tahab, on praegune plaan lasta üks päev aastas talvel igal juhul parem variant kui päris kinnine polügoon.
Kaalukaid argumente vastu öelda ei ole
„Midagi sellist, mis oleks emotsioonideväline ja kaalukas ei ole neile vastu öelda. Nii palju kui nad said kahjude vähendamiseks teha, nad ka tegid. Aga kui oleks vähegi võimalik sellist asja ära keelata, siis oleksin keelamise poolt,” sõnas Rebane.
Tema tuttavatest ei meeldi laskeala idee kellelegi, Rebane teab ka juhtumit, kus inimene jättis laskeala kohta kuuldes Nõva kanti krundi ostmata. „Laskmistest on nii palju räägitud, et paljudele seostubki Nõva juba polügooniga ning maine on mõjutatud sellest,” lausus ta.
Suurtükiväele ja õhutõrjele sobivat merele avatud laskeala otsiv kaitseministeerium otsustas kuue võimaliku asupaiga vahel valikut mitte teha enne, kui enamikul neist on läbi viidud katselaskmised. Võimalike asupaikadena on keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandes märgitud Rutja, Kõpu, Letipea, Nõva Liivase, Sõmeri ja Nõva Ristinina.
Kaitseministeeriumi esindaja Peeter Kuimeti sõnul valiti Nõva esimeseks seetõttu, et see paik on õhutõrjele kõige sobivam, seal asub õppuste korraldamisele kaasaaitav RMK puhkeala ning ka kohalik omavalitsus nõustus ühe päeva kestvate laskmistega.
