Katuseraha saajad soovivad ise, et selle jagamine lõpeks

Eksperdid selgitavad, miks riigikogu toetuste andmine on korruptsiooniohtlik ja mõttetu.

Ühing Korruptsioonivaba Eesti ühineb kriitikaga, mida juba mõnda aega riigikogulaste nn poliitilise katuseraha jagamise kohta tehakse. „Nn katuseraha jagamine praegusel viisil on läbipaistmatu protsess, mis tekitab korruptsiooniohtlikke olukordi,” kinnitas ühingu juhatuse liige Erkka Jaakkola. „Tegu on ka liiga subjektiivse protseduuriga. Kui muu riigieelarve raha jagamise juures teevad ministeeriumid ja riigiametid analüüse ja uurivad asjaolusid, siis katuseraha jagamine käib tunduvalt pealiskaudsemalt. Pole sugugi selgust, et sellised rahaeraldised on avaliku huvi seisukohast vajalikud. Mida selgem on riigieelarvelise raha jagamine, seda vähem on korruptsiooni ja käsi-peseb-kätt-poliitikat,” selgitas Jaakkola, kes on töötanud muuseas Nordea panga rahapesu tõkestamise üksuse juhina ning Nordea grupi altkäemaksu ja korruptsiooni vastase poliitika eest vastutajana.

Nn katuseraha jagamisse suhtuvad kriitiliselt ka need, kellele seda jagatakse. „See ei lähe kokku kodanikuühenduste riigieelarvest rahastamise põhimõtetega,” nentis vabaühenduste liidu EMSL-i juht Maris Jõgeva. „Rahastusotsused ei ole läbipaistvad (keegi ei tea, kuidas ja miks just selline otsus), vabaühendustele ei ole tagatud rahastusele võrdne ligipääs (ei ole avatud konkurssi, otsustamise kriteeriume), otsused ei ole alati seotud strateegiliste eesmärkidega (mis tähendab küsimust rahaeraldise tulemustest ja mõjust) ja kuna otsused on ühekordsed ning enamasti konkreetse projekti või tegevusega seotud, ei paranda need toetust saanud organisatsiooni võimekust,” selgitas ta.