Kauba eetilisuse asemel eelistatakse madalat hinda

 (5)
Kauba eetilisuse asemel eelistatakse madalat hinda
Foto: Sven Arbet

Fairtrade Eesti teavituse koordinaatori Jaanus Välja sõnul teevad Eesti tarbijad oma ostuotsuseid endiselt hinna järgi, kuid neid, kes teadlikult valivad eetilise kauba, on juurde tulnud.

Õiglase kaubanduse märgiga tooteid on Eestis pidevalt juurde tulnud ja nende arv on praegu üle 300. Ka nende toodete käive on viimastel aastatel kahekordistunud, kuid eetilise kauba ostmine massidesse Eestis jõudnud ei ole.

Kuigi nõudlus odavamate toodete järele on Eestis suurem kui Põhjamaades, jäetakse tihti tähelepanuta, et õiglase kaubanduse toodete puhul ei ole tegemist põhitoiduga. „Need on maiustused, kohv ja tee. Kui jutuga nii kaugele jõuda, siis paljud on siiski mõtlema hakanud ja aeg-ajalt ostavad enda südametunnistuse nimel mõne õiglase kaubanduse toote,” rääkis Välja.

Ühtlasi tuleks murda müüt, et õiglase kaubanduse tooted ei ole alati ilmtingimata kallimad.

Teadlikkus suureneb

Inimeste teadlikkus on Eestis pidevalt suurenenud: õiglase kaubanduse märki tunneb 16 protsenti ja liikumise põhimõtetest on teadlik 21 protsenti. Samal ajal Soomes on see protsent 85.

Uuring kaupluste teadlikkuse kohta praegu käib, kuid jaekettide huvi on Välja sõnul siiski märgatav. Eestis paistavad silma nii Prisma, mis pakub ligi 200 märgiga toodet, kui ka Rimi, kus osa kaupluseketi omatooteid kannab õiglase kaubanduse märki. Eesti kohvikute seas on teadlikkus õiglasest kaubandusest olnud suur juba viimased kuus aastat, kuid seda eriti ei reklaamita.

Samal teemal:

Eesti ettevõtted teavad küll õiglasest kaubandusest, ent ühelgi tootjal pole vastavat litsentsi. Välja sõnul tuleb litsentsi saamiseks täita hulk tingimusi ja ettevõtted lähtuvad pigem rahalisest ratsionaalsusest kui eetilisest aspektist. „Huvi on tuntud, kuid praeguseks ei ole keegi litsentsi hankinud,” lisas Välja.

Eestis võiks üheks stiimuliks ettevõtetele saada see, kui eetilise kaubanduse aspekti arvestataks tugevamalt näiteks vastutustundlike ettevõtete väljaselgitamisel ning vastutustundliku ettevõtluse arengukava koostamisel.

Teine võimalus saada riiklikul tasemel laiemat kõlapinda oleks, kui mõni omavalitsus Eestis võtaks vastu otsuse kasutada ainult õiglase kaubanduse tooteid. ERR

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare