Seda, kas keegi kabiinis midagi kotti pistis, saab kahtlustada vaid selle järgi, kas välja tuldi sama paljude asjadega, kui sisse mindi. “Kuigi selle varjamiseks on ka erinevaid nippe ja skeeme välja mõeldud,” nendib korrapidaja Kristi Ott.

Tihti tuleb ette ka seda, et inimesed kaamerale lehvitavad. “StaazŠikamad kurjategijad noogutavad teadlikult justkui tervituseks,” ütleb Ott.

Ühelt ekraanilt näen, kuidas noormees enda kaelale, mütsi ja jope alla ning teistessegi kohtadesse pool pudelit parfüümi pihustab. Turvatöötajate sõnul on see tavaline. Mõnd inimest näeb seda tegemas igal hommikul ja õhtul enne ja pärast tööd. “Reedeti käivad tüdrukud end õhtul siin üles löömas,” ütleb Ott.

Huvitav on see, et isegi vargused sõltuvad hooajast. Alati minev kaup on igasugune kosmeetika ja parfümeeria.

“Võib öelda, et Eestis valitseb ka poevargustes suguline võrdõiguslikkus,” kommenteerib Falck Eesti kaubandusobjektide grupi teenistusjuht Kaido Kalamets seda, et varastavad nii mehed kui naised. Käiakse ka peredega, kusjuures laps on see, kes peab tavaliselt kauba välja viima. Laste sooritatud kuriteod moodustavad ehk vaid 10 protsenti kõigist vargustest. Pealegi näppavad lapsed pigem tilulilu ja ikka enda jaoks, mitte müümiseks.

Kaamera operaator Julia LjasŠko hakkab järsku pingsalt jälgima ühte ekraani ja suurendab kaamera pilti. Siis edastab ta saalis olevale turvanaisele, et see jälgiks ühte kahtlaselt käituvat külastajat. Seekord ei ole siiski tegemist vargaga.

Hammustavad vargad

Varguse sooritanud inimesed tuuakse turvaruumi, kus neid politsei saabumiseni kinni peetakse. N-ö professionaalid ei ütle turvameestele mitte midagi. Mõned üritavad politsei kutsumist altkäemaksu pakkumisega ära hoida. Kõige sagedamini öeldakse: “See ei ole minu oma.” Mõned üritavad ka põgeneda. “Meid on isegi hammustatud,” lisab LjasŠko.

Falcki turvatöötajad annavad politseile üle 20–25 poevarast päevas. Teist samapalju lastakse poeomaniku nõusolekul pärast kauba eest tasumist minema.

Eestis vähe vargusi

Kõige rohkem poevargusi

Suurbritannias

•• Suurbritannia kaupmehed jäid 2004. aastal varguste tõttu ilma 5,27 miljardist eurost, mis on 1,59 protsenti käibest. Sel aastal on see langenud 1,38 protsendini, kuid on endiselt Euroopa Liidu kõrgeim.

•• Soome kaupmehed kaotasid 2004. aastal 1,42 protsenti ja sel aastal 1,35 protsenti käibest. Portugalis on vastavad näitajad 1,41 ja 1,36 protsenti.

•• Balti riikides kaotasid jaemüüjad varguste tõttu eelmisel aastal 1,05 protsenti ja sel aastal 1,27 protsenti käibest. Kesk-Euroopa riikide arvestuses on see madalaim näitaja. Kõige rohkem varastatakse TsŠehhis ja Slovakkias, kus kaupmehed on sel aastal kaotanud 1,40 protsenti käibest.

•• Kõige vähem varastatakse SŠveitsis, kus jaemüüjad kaotasid nii eelmisel kui ka sel aastal 0,89 protsenti käibest.

•• Vargustest 49 protsenti on kaupluste klientide sooritatud, töötajate kontol on 30 protsenti ja kauba poodidesse toojad sooritavad 7 protsenti vargustest. Muud tegurid, näiteks vale hinna määramine, moodustavad 14 protsenti.

•• Kokku on sel aastal varaste saagiks langenud 29 miljardi euro väärtuses kaupa.

•• Pikanäpumeeste lemmikuteks on tekstiiltooted, CD-d ja DVD-d, sŠokolaad, kosmeetika, zŠiletiterad, filmid ja nahktooted.

•• Uuringus osales 440 suurt jaekaubandusfirmat 25 riigist.