KAUPO KALLAS: Kas Pakri poolsaar on radioaktiivne?
Paralleelselt tööstuse ja ettevõtluse arenguga peab Paldiskis arenema ka elamumajandus. Elamumajandust saab arendada sinna, kus nõudlust on. Selline koht on näiteks vaidlusalune piirkond, Majaka tee 14, kuhu on ka paari kuu pärast valmiva Paldiski üldplaneeringuga ette nähtud elamurajoon.
Juunis 2002 tegi Paldiski omavalitsus ettepaneku maastikukaitseala vähendamise kohta. Juulis 2002 saime vastuse keskkonnaministrilt, kes tegi ettepaneku kohtumiseks, et arutada probleemi.
Kaitseala vähendamine on põhjendatud
Kohtumine leidis aset 3. septembril 2002. Paldiski linnavolikogu ja linnavalitsuse esindajatega kohtusid keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Tiit Sillaots, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbüroo juhataja Uudo Timm, Harjumaa keskkonnateenistuse juhataja Jaan Pikka, Harjumaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Tiina Napp ja looduskaitse spetsialist Elle Valtna.
Väljavõte selle kohtumise protokollist: “Kõnealune maatükk (Majaka 14) on suures osas rikutud pinnasega. Kuna kinnistu paikneb valdavalt endise karjääri alal, ei ole seal kujunenud looduskaitselisest aspektist väärtuslikke kooslusi. Küsimuse lahendamiseks peeti otstarbekaks vaadeldaval alal kahe eraldi kinnistu moodustamist. Üks kinnistu hõlmab panga servalt umbes 25 meetri laiuse ala ning jääks Pakri maastikukaitseala koosseisu. Teise kinnistu planeerimise käigus nähakse ette, et alale rajatakse parkla maastikukaitseala külastajate tarvis.
Harjumaa Keskkonnateenistus esitab kaitseala piiri muudatuse Keskkonnaministeeriumile peale seda, kui on moodustatud kaks eraldi kinnistut.”
Leheartiklites ning tele- ja raadiosaadetes on maalitud pilt, justkui oleks terve kõnealune maatükk looduslikult äärmiselt väärtuslik. Eriti häälekalt on seda väärarusaama üritanud kinnitada Peeter Ernits.
Lähtusime rohkem kui aasta tagasi siiski meie arvates äärmiselt kompetentsete ja autoriteetsete isikute arvamusest ja alustasime ettevalmistusi kõnealuse projektiga. Tõdeme, et detailplaneeringu vastuvõtmine Paldiski linnavolikogus ja kinnisvaraarendajate kruntide müümine oli ehk liigne kiirustamine. Tegemist pole siiski linnajuhtide ja kinnisvaraarendajate omaalgatusliku mahhinatsiooniga.
Miks ei ole tulnud mingit otsust kaitseala piiride muutmiseks? Ka meil on raske vastata, miks üks otsustamine nii palju aega on nõudnud.
Investorid on ära hirmutatud
Eesti Päevalehe 4.11. artiklis “Pakri poolsaare kaitsealale lõpetati kruntide müük” kirjutab keskkonnateenistuse juht Jaan Pikka: “Elamute ehitamist ei kooskõlastanud ka tervisekaitsetalitus, viidates endise prügiladustamisala pinnasereostuse uuringute puudumisele. Aga antud alal ei ole prügiladustamisala olnud.”
Nüüd veel üks uudisepomm ajalehest Postimees 7.10.2003 – Pakri krundid kiirgavad radioaktiivselt. Artiklis hoiatab geoloog Hella Kink kaitseala kruntide tulevasi elanike: “Issand jumal, milline kiirgus seal on. Ja palju radooni...”
14. oktoobril Paldiski linna üldplaneeringu avalikul arutelul vastas Kink Paldiski linnavolikogu esimehele, et ajaleht Postimees ei väljendanud radioaktiivsust puudutavat küsimust täpselt ja moonutas tema sõnu. Aga tänu proua Kingu avaliku jumala poole pöördumisega ajalehes Postimees kaotas Paldiski linn Soome investori, kes lugedes seda, et Paldiskis on radioaktiivsus nii kõrge, katkestas viimasel hetkel notariaalse lepingu sõlmimise Paldiski linnaga. Kahju on rahaline, ja mis kõige olulisem, loodetavad uued töökohad jäid Paldiskisse loomata.
Pakri poolsaart on Nõukogude vägede lahkumise järel päris põhjalikult uuritud. 1997. aastal, rahvusvahelise militaarõppuse Baltic Challenger raames mõõtsid USA spetsialistid kogu poolsaare radioaktiivsust ning selle tulemusena valmis Pakri poolsaare radioaktiivsuse värviline kaart. Kaardi põhjal pole poolsaarel radioaktiivsust. Kas jällegi on tegu ebakompetentsete mõõtjatega?
Konflikti põhjustasid erahuvid
Ilmselt põrkusid linnaarendajate ja kohaliku “ärinaise“ Hella Kingu huvid. Kogu armastuse juures Eestimaa looduse vastu ei saa ma aga jätta avaldamata nördimust looduskaitsjate nn professionaalse kretinismi üle. Geoloog ja looduskaitsja, Pakri maastikukaitseala rajamise üks initsiaatoreid Hella Kink ehitas oma Pakri poolsaarel asuvatele maadele looduskeskuse, mis müüb matku ja ekskursioone poolsaarele. See on kena. Aga kena pole see, et Hella Kink ei mõista – poolsaar pole ainuüksi tema päralt ja paljalt looduse imetlemisest ei saa teed korda ega linnaelanikud kõhtu täis. Looduskaitsjana peaks ta aga teadma – selleks, et elu saaks edasi minna, peab valitsema kõikides linnaelu arengut puudutavates küsimustes tasakaal.
Lumepall on lükatud veerema. Näeme selle taga poliitilist vastasseisu, sest initsiaatorid on kohalikud rohelised, kes näevad asju väga kitsalt. Nende eesmärk näib olevat iga hinna eest kaitsta Nõukogude relvajõudude tekitatud pärandit: kruusakarjääri ning songitud maastikku.
Linna arengukava kohaselt peab elanike arv 2010. aastaks kasvama 6000-ni. See saab toimuda ainult uute elamupiirkondade loomisega.
Kaupo Kallas, Paldiski linnapea
