Algselt mõisteti Hansonile kokku 15-aastane vangistus, kuid lühimenetluse tulemusena vähendati see kümnele aastale, ütles Harju maakohtus viibinud Eesti Päevalehe reporter Holger Roonemaa.

Kohus mõistis Kaur Hansonilt välja ka sundraha 10 875 krooni, menetluskulud 1 982 krooni ja 40 senti ning ekspertiisitasu 11 588 krooni, ütles Harju maakohtu pressiesidnaja Kristina Ots Päevaleht Online'le. "Mõistetud karistust hakatakse arvestama 11. märts 2009 seisuga, sest karistuse hulka arvestatakse ka eelvangistuses oldud aeg," täpsustas Ots karistuse kandmisega seonduvat.

Politsei pidas Hansoni kinni 11. märtsil 2009 Tallinna kesklinnas. Prokuratuur süüdistas mitmete edukate poliit- ja sotsiaalkampaaniate autorit ning endist Lastevanemate liidu peasekretärija Lastekaitse liidu nõukogu liiget Kaur Hansonit aastaid kestnud poisslaste vägistamises ja pornofilmide valmistamises.

Prokurör Andra Sild nõudis esialgu Hansonile karistuseks maksimaalmäära ehk 15 aastat vangistust, kuid viimane nõustus asja lahendamisega lühimenetluses, mistõttu vähendatigi karistusaega kolmandiku võrra.

Hanson on teadaolevalt sõber ka teise pedofiili Toomas H.Liiviga, kellega koos käidi vähemalt viiel korral reisimas. Hansoni ja Liivi pedofiiliajuhtumite jäljed viivad järjekindlalt välismaale ning olu­li­seks tegelaseks peetakse toimunus ka britt Peter Rose´i, kes lähemat tutvust Hansoniga eitab.

Vähemalt ühel korral 2000. aastate algul käisid Hanson ja Liiv koos näiteks Türgis, tookord küll ametlikult ärireisil tarkvara müümas. See, et Meola vägistas süüdistuse järgi lapsi ka 2002. aastal Türgis ja aasta hiljem näiteks Omaanis, Marokos, Araabia Ühendemiraatides, Egiptuses, Venezuelas ning veel kord Türgis, pole saladus. Selline teave on kirjas riigikohtu lahendis.

Hansoni toimikusse mahtusid lõpuks väidetavalt nelja poisi kuritarvitamise episoodid. Kõige rängem süüdistus oli vägistamine. Kuna kriminaalasi läks Hansoni süüdistusega nõus­tu­mise tõttu lühimenetlusse, siis tunnistajaid eraldi üle kuulama ei hakatud. Ometi mängiti ette kahe lapse videokaamera (video­tunnistused on pedofiiliakaasuste puhul tava­lised) ees antud tunnistused. Nendest ühes räägiti muu hulgas just Peter Rose’iga koos toimunust.