Keda või mida takistavad Jaani Seegi hospidali varemed?
SAPA juhataja asetäitja Hain Karu on Päevalehele öelnud, et “muinsuskaitsjate otsus veeretab tõsise takistuse Tartu maantee läbimurde valmimisele”, samas kui tema ülemus Ike Volkov andis teisipäeval Postimehele antud intervjuus mõista, et küsimuseks just see, kas ehitada parkla plaanitud mahus (300 autot) või säilitada kuidagi unikaalsed muinsusmälestised.
Ka mälestisi kaevanud AGU-EMS arheoloogide Villu Kadaka ja Jaak Mälli arvates ei tohiks varemed tee-ehitust takistada. “Minu arvates tuleks need konserveerida ja liivaga täites säilitada, sest tegemist on vaid osaga kompleksist, ning kui kunagi kaevatakse ka ülejäänu välja, oleks praeguste olemasolu vajalik,” ütles Kadakas. Avastatud varemete säilitamine vähendaks küll kavandatava maa-aluse parkla mahtu, kuid ei takistaks Tartu maante läbimurde teostamist planeeritud mahus.
Eesti Päevaleht Online´i käsutuses oleva skeemi järgi on läbimurdesse planeeritud ridasid kolm – üks sisse, kaks välja. Skeemil on suur osa alast täidetud muru ja pargikesega, mille arvelt saaks tee väikse kaarega mööda juhtida. Samal arvamusel on Muinsuskaitseameti juhataja asetäitja Anton Pärn, kelle hinnangul oleks siis võimalik konserveeritud iidseid müüre Tallinna city’s väärikalt moodsa arhitektuuri kõrval eksponeerida.
Arheoloogide arvates on avastatud hoonekompleksi puhul tegemist keskaegse Püha Johannese Hospidali (rahvasuus Jaani Seegi) varemetega, mis hävis täielikult Liivi sõja ajal Tallinna esimese piiramise käigus 1570. Hospidal on Tallinna vanim linnainstitutsioon, mis on mainitud vanimas Tallinna Linnaarhiivis säilitatavas ürikus domus fratrum leprosorum aastast 1237 .
“Tegemist on ajaloolise väärtuse poolest Pirita kloostri varemetega võrreldava arhitektuuri- ja arheoloogiamälestisega, mille hävitamine maa-aluse parkla rajamise eesmärgil ei sobi Tallinna kui UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluva linna muinsuskaitsepoliitikasse,” võib lugeda arheloogide aruandest arheoloogianõukogule.
Teiselt poolt on Eesti Päevaleht Online´i andmetel linna Kultuuriväärtuse Ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik püüdnud järjekindlalt väita, et tegemist on 19.sajandi varemetega, mis ei oma väärtust. Arheoloogidest spetsialistide nõukogu, kuhu kuulub ka Dubovik, otsustas aga üksmeelselt, kuna Dubovik istungilt puudus, et mälestised on keskaegsed.
Läbimurre igal juhul Eurovisiooniks valmis?
Eesti Päevaleht Online´i allikate põhjal on ehitamiseks sõlmitud leping EKE Investiga, mis ennegi on saanud linnavalitsuselt soodsaid lepinguid, ning teiste ehitusfirmadega, kes on Stockmanni poole pealt ehitustöid juba alustanud.
Seetõttu võivad kaevamiste tulemusel paljastunud 14.sajandi hoonekompleksi varemed tekitada teatud firmadele majanduslikku kahju. Tõenäoliselt ei meeldi kaevamiste tulemused ka firmadele rohelist tuld näidanud linnaametnikele.
Samas on linn kogu aeg teadnud, et kaevamiste käigus võib välja tulla säilitamisväärseid objekte.
Riigi Muinsuskaitseameti peainspektor arheoloogia alal Ants Kraut ütles Eesti Päevaleht Online´le, et Stockmanni poole, kust on välja tulnud pidalitõbiste kalmistu, on Muinsuskaitseamet juba vabaks andnud, kuid tööde alustamiseks loa andmine, enne kui kõik kaevamised on lõpetatud, oli linnavalitsuse otsus.
“Seal peavad juba lepingud olema, sest töid on alustatud,” ütles Kraut. Kraudi sõnul linnavalitsuse esindajad firmadele ehitusloa andmisega võtnud endale teadlikult kaks riski – esiteks tähtaaegadest kinnipidamisest ja teiseks ajalooliste väärtuste väljatulemisega tulenevad riskid. Ka Anton Pärn on ajakirjanduses avaldanud arvamust, et linn on läbimurret planeerides käitunud ebaotstarbekalt, kuna juba seitse aastat tagasi linna tellitud uuring näitas, et tulevase läbimurde alale võib jääda keskaegseid ehitisi.
Õhku jäi rippuma reaalne oht, et projekte ei ole võimalik planeeritavas mahus läbi viia. Arheloogide arvates teeb linnavalitsus nüüd lihtsalt imestunud nägu, sest uuring on seitsme aastaga kuhugi sügavale peidetud .
Sellele vaatamata on läbimurde rajamine linnavalitusese põhimõtteline otsus ning Kraudi väitel tahetakse see enne Eurovisioooni Tallinnas toimumist avada.
Lepinguid peaks tegema Säästva Arengu ja Planeerimise Ametil planeerimise osakond, kuid kahjuks ei õnnestunud ametist ei teisipäeval ega kolmapäeval kommentaari saada. Kõik lepingud peaksid olema siiski tehtud enne Ike Volkovi juhatajaks saamist. Põhimõtteliselt peaks SAPA enne ehituste alustamist saama heakskiidu muinsuskaitsjatelt.
Segadus muinsuskaitses ja linnavalitsuse mängud
Ekspress on väitnud, et mullu kevadel sõlmisid muinsuskaitsjad ja Tallinna linnavalitsus suusõnalise salapakti. Pakosta tõotas Ekspressi väitel seista hea selle eest, et saun ja vaestehaigla kaovad kultuurimälestiste nimekirjast. Lubadust polnud raske täita, sest Eesti muinsuskaitset juhib Pakosta sõbranna Anneli Randla. Vastutasuks valmistas Vilba 25. mail 2000 paberi, mis käskis võtta "Harju tänava ehitusjooneks enne 1940. aastat olnud endiste kinnistute piirid". Kui Vilba asemele saabunud Toivo Ninnas arvas, et Harju tänavat pole vaja kitsendada, on abilinnapea pädevuses olevasse läbimurdesse, Ekspressi väitel muinsuskaitse sekkumisel, jäänud neljast reast alles vaid kaks.
Muinsuskaitse on Tallinnas halduslepinuguga delegeeritud Kultuuriväärtuste Ametile. Miks Muinsuskaitseamet siis nii aktiivselt on asjasse sekkunud? “Väga hea küsimus,” arvas Kraut.
Ka Kraudi arvates peaks otsuse väljakaevatud hoonejäänuste suhtes tegema Kultuuriväärtuste Amet, kust ei õnnestunud teisipäeval kedagi kätte saada. Mälestiste väljakaevamisest tulenevate probleemide tulipunktiks saamise ajal oli Ameti Muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik mitmeks nädalaks puhkuse võtnud, juhataja Agne Trummal haige ning nende asetäitjaid polnud kella 16 paiku lihtsalt kohal. Agne Trummal pidi kolmapäevaks siiski tööle tulema, kuid keegi telefonidele asutuses ei vasta.
Eelmisel reedel toimus arheoloogianõukogu istung, mis võttis vastu otsuse, et varemed tuleks säilitada. Sel reedel kogunev muinsuskaitsnõukogu peab otsusega arvestama.
Kraudi sõnul on ka 25.septembril, veidi enne otsuse langetamist kogunenud arheoloogianõukogu istungi protokollis kirjas Boris Duboviku arvamus, et praegu avastatud mälestised pärinevad 19.sajandist. Kui see nii oleks, poleks nende lammutamine mingi probleem. Samas on enamus teisi spetsialiste hoopis teisel arvamusel.
Muinsuskaitseinspektsiooni peadirektori asetäitja Anton Pärna sõnul on tegemist mitte ainult arheoloogiliselt, vaid ka kultuuriliselt üliväärtuslik pinnaga. Ka Ants Kraudi iskikliku arvamuse kohaselt ei ole kindlasti tegemist 19.sajandi ehitusega ning varemed tuleks säilitada. “Kui saab, oleks väga hea,” arvas Kraut.
Küsimuseks kerkib ka see, kas tunnustatud spetsialisti, muinsuskaitse osakonna juhi Duboviku eriarvamus kõigist kolleegidest tuleneb sellest, et parkla valmimist on mõnel linnavalitsuse ametnikul väga vaja.
“Dubovik tegi selle arvamusega endal teiste arheoloogide silmis margi täis,” on Eesti Päevaleht Online´le kinnitanud mõned arheloogid, kelle kinnitusel on tegemist pikaajalise kogemusega väliuurijaga.
“Põhimõtteliselt Muinsuskaitseamet selliste [linna] asjadega ei tegele,” ütles Ants Kraut. “Kuid võrdlus võiks olla, et kui riiklik politsei leiab munitsipaalpolitsei alalt midagi, ega ta siis mööda ei lähe,” arvas Ants Kraut. Kuigi võrdlus ehk kõige tabavam pole, annab see mingi pildi.
Varemed kui väärtus
Arheloogid Villu Kadakas ja Jaak Mäll on veendunud, et tegemist on linna jaoks olulise 14.sajandi hoonekompleksiga. Nii Kadaka kui teiste ajaloolaste sõnul pole midagi nii mastaapset vanalinnast väljaspool välja tulnud.
Kadaka arvates võiks eksponeeritud seegivaremed olla väljaspool vanalinna Tallinna suurim turismimagnet, sest lammutades ära vana paberi- või nahavabriku hoone (Väike-Pääsukese 10) oleks võimalik välja kaevata suure osa kompleksist. Praegu nähtav moodustab sellest ilmselt vaid väikese, ent mitte vähetähtsa osa.
Arheoloogide väitel käib juba praegu SAS Radisoni hotellist kaevetöid nägevaid turiste objektil päevas 30-40.
Samas tuleb arvestada ka Tallinna kui UNESCO kultuuripärandisse arvatud linna mainet, kust Kadaka arvates saab Tallinna ka väga edukalt maha võtta. Varemete lammutamine võib arheoloogi hinnangul põhjustada rahvusvahelises muinsuskaitsemaailmas skandaali. Juba plaanitakse UNESCO ekspertide kohalekutsumist, mis võib sõltuvalt asjade arengust toimuda mõne nädala jooksul.
Samas on lugu segane ka arheoloogidele endile, või vähemalt ühele neist. AGU EMSi kõrval kaevetöid teostanud firma pealiku Vladimir Sokolovski arvates on hoopis tema kaevataval objektil Jaani Seegi hospidal. Sokolovski ei osanud öelda, kas varemeid tuleks säilitada, kuid tõi paralleelina välja, et Stockmanni alalt tema poolt välja kaevatud 15.sajandi püssirohuvabrik otsustati vaatamata unikaalsusele lammutada.
Arheoloogianõukogu on otsustanud esialgu soovitada mitte kumbagi väljakaevatud hoonekompleksi lammutada ning mõlemal olid teisipäeval ka piirdelindid ümber. Ants Krauti arvates ei ole teadlaste lahkarvamus eriti mainimisväärne, sest põhimõttelises küsimuses – et varemed on keskaegsed ning väärivad säilitamist – ollakse üksmeelel ning üksikasjad tuleb lihtsalt teadlaste ringis selgeks teha.
Ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) toetab Tallinnas Tartu maanteel kavandatava läbimurde ja parkla asukohal asuva Jaani seegi hoonekompleksi varemete säilitamist. Ka otsustas seltsi juhatus eile pöörduda rahvusvahelise toetuse ja pädeva nõu saamiseks rahvusvaheliste mälestiste ja mälestisalade nõukogu (ICOMOS) arheoloogiamälestiste teaduskomitee poole.
Reedel kogunev laiemast spetsialistide ringist koosnev muinsuskaitse nõukogu, kuhu kuuluvad arheoloogianõukogu, SAPA, Kultuuriväärtuste Ameti esindajad ja mitmete muuseumide juhid, peab otsustama, mida varemetega teha – kas konserveerida, eksponeerida või lammutada. Samas on nõukogu otsus vaid soovitusliku iseloomuga, mida arvestades peavad ühisele arvamusele jõudma Riigi Muinsuskaitseameti ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhid.
