09.03.2012, 01:00
Keegi ei taha laste vaesuse eest endale vastutust võtta
Laste ombudsman kinnitab, et riik peab lastele tagama vähemalt elatusmiinimumi.
FOTO:
Õpilane Lääne-Virumaa maapiirkonnas ei ole pääsenud kuu aega kooli, kuna pere ei suuda tasuda transpordi eest. Kohalik omavalitsus kompenseerib piletiraha kuu aega hiljem tagantjärele – perel ei ole aga endal seda raha kohe välja käia. See ja paljusid teisi näiteid toodi sel nädalal õiguskantsleri juures laste ombudsmani ümarlaual, kus püüti otsida lahendusi laste vaesuse vähendamiseks. Lahendused jäävad raha, aga ka korralduslike küsimuste taha. Üks lastekaitsjate kirjeldatud probleem, mis laste arengut otseselt mõjutab, on maapiirkondade vilets transpordivõrk. Asjade normaalseks toimimiseks oleks vaja mitu korda päevas toimivat transpordiühendust. Samuti aitaks, kui tuua teenused – logopeed, psühhiaater, huviharidus – lapsele lähemale, näiteks kooli või lasteaia juurde. Teiseks on oluline probleemi mõistmine. Vaesust kogevate perede sildistamise tõttu – näiteks joodikuteks – ei julge väga paljud pered üldse abi küsima minna. „Peame häbiväärseks vaesust kogevate inimeste sildistamist, tihti ka sotsiaaltöötajate poolt, kes nimetavad neid kõiki joodikuteks. Kui inimene on ikkagi aastaid rabelenud ja püüdnud ots otsaga kokku tulla, näiteks üksikvanemad või puudega laste vanemad, siis nende õigusi riivab selline sildistamine väga jämedalt,” kõneles Kärt Mere sotsiaalse tõrjutuse vastasest võrgustikust.