"Keel on riist, keel on masin!" Johannes Aavik 130
Johannes Aavik sündis 8. detsembril Randvere külas Laimjala vallas Saaremaal. Enim tuntakse teda kui keeleuuendajat, ta asutas 1912. aastal keeleuuendusliikumise. Aavik propageeris kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi. Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka.
1927. aasta „Loomingu“ märtsinumbris ilmus Johannes Aaviku sulest essee pealkirjaga „Keeleuuenduse praegune seisukord ja väljavaated,“ kus ta kirjutab: „Noore, algava kultuuriga rahva juures tekib paratamatult keele arendamise ja rikastamise liikumine: vaja vähe arenend, vaene ja korraldamatu lihtrahvakeel kiires korras tõsta võimalikult sama tasapinnani, kuhu on sajandeid kestnud arenemise teel jõudnud suurte kultuurrahvaste keeled. See normaalsest kiirem arenemistempo, kus paarikümne aasta jooksul tuleb luua ja omandada sadu, koguni tuhandeid uusi sõnu, tundub palavikuna, revolutsioonina keele elus. Seejuures tuleb ka keele grammatilist külge korraldada, halbu keelendeid kõrvaldada ja anda talle kultuurkeele vääriline puhtus, korralikkus ja kindlus. Kõik see parema ja täiuslikuma kirjakeele kiire esilekerkimine teebki mingi keeleloomise, keeleuuenduse mulje, ongi keeleuuendus.“
Aavik küll pooldas osalt rahvusvahelise tüvega võõrsõnade asemel uute eestikeelsete sõnade kasutamist, kuid seda mõistlikkuse piires. 1931. aasta „Loomingu“ augustinumbris kirjutab ta: „Ühelt poolt võtan teatavate rahvusvaheliste võõrsõnade vastu eitava seisukoha („konstateerima, pretendeerima, fakt, žest, instinkt, kompetentne, intensiivne” jne.), sest et need rikuvad teatavas mõttes eesti keele puhtust ja ühtlust nagu mingid võõrkehad ja et niisuguseid sõnu seepärast tuleb püüda asendada omade eestikõlalistega („konstateerima” - nentima, „kompetentne” - pädev, „instinkt” - vaist, „fakt” - tõik, „indignatsioon” - nördimus jne. ). Teiselt poolt asun sel seisukohal, et neis rahvusvahelisis võõrsõnus, mida kord võib ja tuleb sallida eesti keeles, tuleb teataval määral säilitada nende võõrapärane kuju (kui ei ole erilist põhjust või võimalust kõlaliselt täiesti eestipärastada sõna). Teiste sõnadega: kui kord võõrakujuline võõrsõna, siis olgu selle võõras kuju võimalikult puhas ja moonutamatu. Olen seepärast võõrsõnade ülemäärase eestipärastamise või, õigemini, rahvapärastamise vastu.“
Johannes Aaviku keelde toodud uudissõnad on näiteks: kolp, relv, pädev, embama, lünk, õõv, taunima, mõrvama, morn, range, siiras, nõme, meenutama, nördima…
8. detsembril kell 15–18 tähistab Eesti Rahva Muuseum Johannes Aaviku sünniaastapäeva ettekandega keelemehe käsikirjalisest pärandist Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja ERMi 2010. aasta jõulujutuvõistluse lõpetamisega. Jõulujutuvõistlusel osales sel aastal 116 tööd, mille seas on nii luuletusi, muinasjutte kui põnevaid meenutusi jõuludest läbi Eesti ajaloo keerdkäikude. Näitusel „Muuseum näitab keelt“ saab mängida Aavikust inspireeritud arvutimängu, mis võimaldab Aaviku reeglite järgi sõnu konstrueerida.
**
Aaviku keeleuuenduse teemalisi artikleid saab täies mahus lugeda Kirjandusarhiivi kodulehelt: http://www.kirjandusarhiiv.net
