Mitut moodi valesti kirjutati kirjanik Kreutzwaldi nime. Lisaks pakuti, et Prantsuse peaministri visiidi auks mängiti “fuši”, “puši”, “suši” või “hušši”, eesti keele õigekirjareeglitele vastavat “tušši” teadsid vähesed. Parim eesti keele tundja kogu kooli peale oli 11. klassi neiu Jaana Sippo. Teisipäeval rääkis kaheksanda klassi õpilane Merily Timm oma uurimustöö põhjal, kuidas vanemad oma lastele nimed panevad. Kõige rohkem pannakse nimesid sugulaste või tuttavate järgi. Kui mehed on suguvõsas ikka Kaarlid ja vanaemad Martad, siis nii jääbki.

Neljapäevaks oli kooli külla kutsutud keelemees Martin Ehala, kes rääkis eesti keele elujõust. Õpilasi üllatas, et oma arengutasemelt on eesti keel 6000 keele hulgas esimese 100-150 hulgas. Enamik Lilleküla kooli kasvandikest alahindas eesti keelt, pakkudes seda arengutasemelt tuhandete keelte

tagaotsa.

Veebruari alguses Lilleküla gümnaasiumis korraldatud omaloominguvõistluse tublimaks tunnistati Viljar Voog kaheksandast klassist, kes esitas võistlusele kaks kriminaaljuttu ja piltluuletusi.