08.12.2011, 05:26
Keelenõuanne päästab sõlme läinud keeled
Reportaaž: Keelekiirabi saab tööpäeva jooksul kuni poolsada väljakutset „lollide” küsimuste lahendamiseks.
FOTO:
Keelenõuanne on kui inimõigus, milleta ükski enesest lugu pidav riik hakkama ei saa. Nagu Eestis, antakse tasuta keelenõu ka me naabrite juures Lätis ja Soomes, samuti Leedus ja Rootsis. Keelenõu on Eestis antud alates 1947. aastast. 1966 tehti aga esimene sissekanne keelenõuannete päevikusse, millest nüüdseks on kasvanud eesti keele instituudi keelenõuannete andmebaas, mis sisaldab rohkem kui sada tuhat küsimust. Keelenõuandlas töötav Peeter Päll kasutab mitu korda meie vestluse jooksul nimetust keelekiirabi. Ja loetleb abivajajaid: raamatu- ja lehetoimetajad, dokumentide koostajad, õpetajad, õpilased, lapsevanemad, aga kindlasti ka keeleteemadel vaidlevad ja kogunisti kihla vedavad seltskonnad. Kui Peeter Päll 1985. aastal esimest korda eesti keele instituudis keelenõuannet jagas, ei osanud ta aimatagi, et see jääb ta oluliseks tööks järgmise kahekümne kuue aasta vältel, ikka umbes kord nädalas. Kui võtta keskmiseks päeva päringute arvuks 30, siis tuleb välja, et Peeter Päll on keelelist kiirabiteenust osutanud ligi 40 000 korda.