„Vastavalt Eesti keeleseadusele peab valitsusasutuse hallatava riigiasutuse juht oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Selleks C1 keeleoskustase,” kinnitas Siim Sukles Henellile saadetud kirjas.

C1 keeletase tähendab definitsiooni järgi seda, et inimene mõistab pikki ja keerukaid teks­te, tabab ka varjatud tähendust, oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha ning os­kab luua selget, loogilist, ük­sikasjalikku teksti keerukatel tee­madel. Henellil sellist keeletaset praegu pole: ta valdab soome, rootsi, inglise ja saksa keelt, kuid on eesti keele alal läbinud vaid lühikese keelekursuse.

Siim Suklese sõnul ei saa ta praegu öelda, kas aastase katseaja variant kultuuriministeeriumi rahuldab. „Meil on aastaid olnud selline poliitika, et me isegi ei ütle, kes kandideerivad. Praegu võin vaid öelda, et kokku on kuus kandidaati ja et 14. märtsil toimub vestlusvoor, mille järel peab komisjon oma otsuse langetama,” ütles Siim Sukles.

Tero-Pekka Henell on Soome muusikaadministraator. Henell oli aastatel 2000–2006 Turu filharmoonia orkestri kuraator ja Turu kontserdimaja direktor. Varem on ta töötanud Lahti linnaorkestri kuraatorina ja Rootsis Rikskonserti juhina.

Rahvusvaheline töö

„Muusika on kõikidest kunstidest rahvusvahelisim. Orkestrimuusikud on harjunud töökeelena kasutama inglise või saksa keelt, sest arvestatav osa dirigente ja soliste on välismaalased. Kui mind ametisse valitakse, saan esimeste kuude ajal keeleküsimustes kindlasti head abi teistelt töötajatelt,” oli Henell lootusrikas.

„Kui väike riik tahab oma kultuuriellu uusi tuuli, siis on raske sulgeda piiri Euroopa ja muu maailmaga. Sellepärast on kultuuriasutused kinnitanud juhtideks ja administraatoriteks välismaalasi. Näiteks Soome rahvusooper kinnitas kunstiliseks juhiks taanlasest tantsija ja koerograafi, kes ei oska soome keelt. Göteborgi sümfooniaorkestri direktor on pikka aega olnud inglane Ed Smith, kes Birminghamist tulles ei osanud rootsi keelt, kuid õppis selle kiiresti selgeks,” tõi ta näiteid maailmast.

ERSO direktor

ERSO juhiks kandideerib kuus inimest

•• Kultuuriminister Laine Jänes vallandas ERSO eelmise juhi Andres Siitani mullu novembris, põhjuseks juhtimisvead ja ERSO-s valitsev arvepidamiskaos.

•• Direktori kohusetäitjana töötab sellest ajast Eesti filharmoonia kammerkoori direktor Anneli Unt.

•• Jaanuari lõpus kuulutas kultuuriministeerium välja ERSO juhi avaliku konkursi. Konkurss pidi esialgu kestma

14. veebruarini, kuid orkestrantide palvel pikendati tähtaega 28. veebruarini.

•• Kokku laekusid konkursile avaldused kuuelt kandidaadilt, kelle seast valib kultuuriministeeriumi komisjon ERSO juhi välja 14. märtsiks.

Viib kokku muusika ja raha

•• ERSO direktori ülesanne on vastutada orkestri töö igapäevase juhtimise eest, pidades silmas orkestrile pandud kunstilisi ja majanduslikke eesmärke.

•• Kandidaatidelt ootab ministeerium riiklikult tunnustatud kõrgharidust, juhtimiskogemust ning kahe võõrkeele, soovitatavalt inglise ja vene keele valdamist. Samuti eeldatakse direktoriks pürgijatelt head Eesti kultuuri- ja majanduselu tundmist ning head suhtlemis- ja väljendusoskust ning algatus- ja analüüsivõimet.