„Valimisprotseduurid ning valimisreklaam kui selline käib valimisseaduste alla. Valimisseadused on põhiseaduslikud seadused, mis tähendab, et nad on järgu võrra kõrgemad kui keeleseadus. Nende puuduseks on see, et valimisreklaami keelt nendes seadustes ei reguleerita,“ selgitas Tomusk olukorda Päevaleht Online’ile.

„Ühelt poolt võiksid laieneda keeleseaduse üldnõuded valimisreklaamile, kuid kui me hakkaksime neid menetlema valimisreklaamina, siis me ei saaks seda teha. Riigikohus on võtnud sellise üldpõhimõtte, et lihtseadusega ei saa reguleerida põhiseaduslikke seaduste reguleerimise alasse kuuluvaid asju,“ jätkas ta.

„Oleme erakondadele teinud märgukirju. Tutvustanud neile keeleseaduses olevaid reklaamikeele üldpõhimõtteid, üritanud neid korrale kutsuda, kuid väärtegudena me neid keeleseaduse mõttes võtta ei saa,“ nentis Tomusk.

Keeleinspektsiooni peadirektori sõnul on eestikeelne valija jäetud suure tõenäosusega valimisteabest ilma.

„Kuigi ma ei tea, kas eestikeelsel valijal selle teabega midagi pihta hakata. Eesti keelt kõneleval valijal on igal juhul õigus teada saada, mida erakond lubab,“ lisas ta.

„Kui käib valik keele alusel, et ühe keele kõnelejatele lubatakse üht ning teise keele kõnelejatele lubatakse teist, siis ma arvan, et see pole päris kooskõlas valimiste ja demokraatia põhimõtetega,“ ütles Tomusk.

Keskerakond on Tallinnasse Lasnamäele pannud üles valimisplakatid, millel on info vaid vene keeles. Ühel plakatil on kasutatud lisaks vene keelele ka hispaania keelt.