Keelestrateegia soovib kurtidele enam telesaateid
Selliste vahenditega soovib haridusministeeriumi eestvedamisel välja töötatud strateegia 2004–2010 avardada kurtide ja vaegkuuljate võimalusi telesaadetest aru saada. Valitsus arutab strateegiat tõenäoliselt tuleval neljapäeval.
Telekanalitest kasutab viipekeelset tõlget vaid Eesti Televisioon (ETV) kella kuuestes uudistes. ETV juhatuse esimehe Ilmar Raagi sõnul on kurtidele mõeldud telesaadete laiendamine mõeldav, kuid see seisab tehniliste võimaluste ja raha taga.
«Viipleja ekraanil katab suure osa ekraanipinda ja sunnib muutma ekraani kadreeringut,» selgitas Raag. «See eeldaks kogu senise tele-esteetika ümberkujundamist, mis oleks aga teiste televaatajate diskrimineerimine.»
Viipekeele tõlgi Liivi Hollmani sõnul on viipekeelsed uudised kurtide ja vaegkuuljate hulgas menukad, kuid oodatud oleksid ka eraldi viipekeeles tehtud saated. «Ideaalne oleks, kui neile oleks eraldi eesti viipekeelne saade ja seda juhiks näiteks kurt diktor, nagu see on Soomes ja Rootsis,» pakkus ta.
Keerulisemad on Hollmani sõnul lood eestikeelsete subtiitritega, millest kõik kurdid ei pruugi aru saada sõltuvalt sellest, mil määral nad on omandanud eesti kirjakeele.
Raagi sõnul looks viipekeelse tõlgi ekraanile lisamiseks hoopis paremad võimalused digitaaltelevisioon, mis võimaldab viipe-tõlgi välja tellida vastavalt vaataja enda soovile. Sel juhul paigutuks tõlk Raagi sõnul nii-öelda lisakihina ekraani peale.
