Keeleteadlased: seadus ajakirjanikke ilusat keelt kirjutama ei pane

 (27)

Keeleteadlased: seadus ajakirjanikke ilusat keelt kirjutama ei pane
Rauno Volmar

Tallinnasse uue keeleseadusega seonduvaid küsimusi arutama kogunenud keeleteadlaste ning ka ajakirjanike toetuse leidis kõige enam arusaam, et seadusesättega on võimatu tagada ajakirjanduse selget ja ilusat keelt – pigem peaksid selle järele valvama väljaanded ja ajakirjanikud isekeskis.

Pealinna saabus täna aukartustäratav hulk keeleteadlasi, keeletoimetajaid ajakirjanikke ja ametnikke, et vaagida uue keeleseaduse eelnõus ajakirjanduskeelt puudutavaid paragrahve.

Uue keeleseaduse eelnõu, mida haridus- ja teadusministeeriumis praegu veel arutatakse, parandatakse ja täiendatakse, kehtestab ajakirjandusväljaannetele kohustuse järgida kirjakeele normi (§ 19) ning annab keeleinspektsioonile otse õiguse selle rikkumiste peale väljaannetele ettekirjutusi teha ja isegi neid trahvida. Tundub, et selle paragrahvi vajalikkuses olid sõna võtnutest veendunud vaid mõned ametnikud – nii keeleteadlased, keelekorraldajad, keeletoimetajad kui ka ajakirjanikud arvasid, et paragrahv tuleks seadusest välja jätta.

Alkoholiseadus, mis peaks meeldima joodikutele?

"Üldsus soovib eestikeelseid silte, osale ärimeestest on need vastuvõetamatud. Võrukesed ja setud tahavad oma piirkondlikke keeli, kuid enamik põhjaeestlasi ei taha sellest kuuldagi. kui netikommentaarid kubisevad ajakirjanikke keeleliselt korrale kutsuvatest märkustest, siis ajakirjanikud räägivad väljendusvabadusest," kommenteeris seaduse tegijate perspektiivi Haridus- ja teadministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge. 
"Keeleseaduse tegemine sarnaneb sellise alkoholi kasutamise seaduse tegemisega, mis peaks joodikutele meeldima."

Samal teemal:

Ent Eesti ajakirjanduskeele staažikad akadeemilised uurijad Tartu Ülikooli praegune vanemteadur ja endine eesti keele professor Reet Kasik ja Tallinna Ülikooli rakenduslingvistika professor Krista Kerge väljendasid oma vastuseisu kavale allutada ajakirjandustekstid kirjakeele normile seaduse väega.

Mitmed teisedki väljapaistvad keeleteadlased ja keelekorraldajad väljendasid arvamust, karm seadusesäte ja trahvihirm ei oleks lihtsalt tõhus. Midagi muud peale õigekirja- ja vormiõpetuse vigade aga pole võimalik seaduses üheselt keelenormi rikkumisena määrata. Aga õigekirja ja vormiõpetuse vead katavad ajakirjanduskeele probleemidest vaid väikest osa. Samuti ei taga selliste kõige ilmsemate vigade puudumine seda, et tekst oleks selges, arusaadavas ja ilusas keeles.

Kirjutajad ise peaksid tahtma kirjutada kõrgstiilis

Tallinna Ülikooli professor Krista Kerge arutles oma ettekandes, et asjalikku infot esitavad uudised, milles keskne on just teabe esitamine, lähenevad ametlikule keelekasutusele. „Kuid ma ei usu, et asjalikku infot edastavad ajakirjandustekstid vajaksid keeleseaduse regulatsiooni,“ ütles Kerge. „Väljaannetes või avalikkuses kirjutajate normaalne soov või hariduse osa võiks olla kõrgstiili valdamine.“

Lisaks ametliku maiguga tekstidele ilmub ajakirjanduses arvamus- ja ajaviitelugusid, millele Kerge arvates pole samuti vaja ametlikku järelevalvet keelenormile vastavuse kohta. „Ei ole vaja regulatsiooni, kui keegi kirjanikest kirjutab kolumneid ja tal on mingisugune isikupärane ortograafiaviis,“ ütles Kerge. „Näiteks kui ta tarvitab ü asemel y-tähte või ja pruugib aavliklikke keelendeid – oleme seda ajakirjanduses näinud ja väga ilusas vormis.“

Kerge arvates pole võimalik seadusega ka üheselt eristada kunstiteksti nendest tekstidest, mis ei ole kunst. „Ajakirjanduses või reklaamis võib tõlkekvaliteet alluda regulatsioonile, muu mitte,“ ütles Kerge.

Ametnik: pehmed meetmed ei tööta

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna juhi Jaak Villeri sõnul on kõik pehmed meetmed tarvitusel, kuid need ei toimi. Viller loetles selliste pehmete meetmetena ajakirjanduse enda järelevalvet korrektse keele üle, koolitust ja nõustamist koos keelehooldega, lisaks halva keele äramärkimist.

„Leebematesse meetmetesse pole usku seaduse eelnõu koostanud töörühma liikmetel,“ rõhutas Viller, kelle arvates loobumine järelevalvest seaduse jõuga jätaks mulje käegalöömisest. „Kes võtab vastutuse?“

Kuid Tartu Ülikooli vanemteadur Reet Kasik oponeeris Villerile, pidades ainsaks õigeks teeks "veenmist, harimist ja õpetamist", mitte sundi.

Eesti Keele Instituut: seaduse sundi pole vaja

Eesti Keele Instituudi (EKI) direktor Urmas Sutrop arvas samuti, et ajakirjanduse reguleerimise paragrahv keeleseadusse instituudi hinnangul ei sobi. Selle hinnangu kujundas EKI Sutropi sõnul välja mitmel koosolekul ning esitas sellise arvamuse ka haridus- ja teadusministeeriumile, kus uut seaduseelnõu ette valmistatakse.

„Minu isiklik arvamus on, et ajakirjandus peab tegelema eneseregulatsiooniga,“ lisas Sutrop, kes on seda arvamust ka varem väljendanud.

Sutrop märkis arutelus ära, et eesti keeleteadlasi ja keelekorraldajaid koondavad asutused – Eesti Keele Instituut, Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Emakeele Selts – jäid kõrvale seadust ette valmistanud töörühmast. Huvitaval kombel on nende kõikide institutsioonide töötajatest keeleteadlased avalikkusele aruteluks saadetud keeleseaduse eelnõu projektis esitatud karme nõudeid kritiseerinud.

Lootus, et ajakirjanduskeele arendamiseks midagi positiivset ära tehakse, jääb ilmselt tunamullu moodustatud keelehooldekeskusele, mis on seni eelkõige pakkunud koolitust riigiametnikele, et nende kirjutatud ja koostatud dokumendid selgesti arusaadavad oleksid.

„Ehk on tänasest päevast võimalik seda teha suuremas koostöös,” ütles keelehooldekeskuse nõukogu liige ja Eesti Keele Instituudi peakeelekorraldaja Peeter Päll, avaldades lootust, et meedia ei käsita enam keeleinimeste arvamisi ajakirjanduskeelest vastandumisena, vaid pigem koostöö võtmes.

Haridus- ja teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik Jüri Valge möönis arutelu lõpul, et mida väiksem roll jääb edaspidi keeleseadusele, seda suurem roll langeb õigekeelsussõnaraamatule ja pehmetele väärtustele, sealhulgas eneseregulatsioonile. „Meie huvi on, et nii seaduse pool kui ka ÕSi pool oleks hästi tehtud ja eesti keel sellest võidaks," ütles Valge, andes oma toetuse ka eneseregulatsioonile. Ka seaduse mõte ei ole Valge sõnul karistada, vaid stimuleerida toimetusi oma keelekasutuse peale mõtlema.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare