Testimine motiveeriks õpilasi rohkem tegelema oma individuaalsete võimete arendamisega ja annaks parema ülevaate laste tervislikust seisundist, seisab kirjas.

Kehalise kasvatuse liidu esimehe asetäitja ja Tartu ülikooli spordipedagoog Toivo Jürimäe ütles Päevalehele, et testimise peamine eesmärk oleks just andmete kogumine laste kehaliste võimete muutumise kohta.

„Kogu ühiskond räägib, et meie lapsed on kehaliselt järjest kehvemad, aga kui ma küsin, millel põhinevad need väited, siis harilikult teadusuuringuid tehtud ei ole,” selgitas Jürimäe. „Kui meil ei ole numbreid, siis me ka ei tea, mis seisus meie lapsed on.”

Testimine võiks tema ettekujutuses olla sarnane muude eksamite korraldusega. „Mina teeks ühe testimise päeva, nagu meil ka näiteks kirjandit kirjutatakse ühe päeva jooksul,” kirjeldas Jürimäe ja lisas, et milliseid spordialasid testis kasutama peaks, on praegu veel keeruline öelda.

Testi hindamine võiks spordipedagoogi sõnul olla mitte üksikalade, vaid terviku kaupa. „Meie eesmärk on kasvatada last mitmekülgseks, seetõttu ma annaks pigem komplekshinde mitme ala peale kokku,” ütles ta.

Jürimäe ei pea õigeks õpilaste hindamist selles osas, kes kui kaugele hüppab või kui kiiresti jookseb, tema arvates on oluline lapse areng. „Õpilastega tuleks tegeleda individuaalselt ja jälgida õpilase arengut. Kui näiteks õpilane on oma klassis 60 meetri jooksus tagant poolt kolmas, aga parandab kevadeks tuntavalt oma tulemust, siis sellist last ma ainult kiidaks,” rääkis Jürimäe.

Testidest saadud andmed leiaks rakendust mitmeti, näiteks saaks nende abil välja pakkuda teaduslikult põhjendatud hindenormid.