Kehra tüürib juba läbi elatud vaikelu poole

 (18)

Paberivabriku pankrotistumisel kaotab Anija vallas töö pooltuhat inimest. Teisipäeva õhtul sulges kolmeks nädalaks töö Kehra paberivabrik, mille Eesti Gaas üle miljoni ulatuva võla tõttu gaasita jättis. Vabrik annab Anija vallas tööd neljandikule tööealisest elanikkonnast.

Ettevõtte juhatuse liikme Aime-Kersti Kelderi sõnul käivitatakse töö taas 17. novembril. Vallas püsib aga hirm, et vabriku töö endisel kujul ei jätku. Tehase sulgemine jätaks tööta üle 500 inimese, valla aga ilma olulisest tuluallikast ja reoveepuhastusjaamast.

„Kehra paberivabrik on valla kõige suurem tööandja. Vallas on kokku 6180 hinge, neist umbes 2000 töötajaid,” selgitas Anija vallavanem Jüri Lillsoo ettevõtte olulisust paigale.
Vallavanem loodab endiselt, et vabrik ei lähe pankrotti. Kui see aga peaks juhtuma, ei oleks see vallale esimene selline tagasilöök. „Oleme selle ühe korra juba üle elanud. 1992. aastal tehas seiskus ja saime siiski hakkama,” meenutas Lillsoo.

Tema hinnangul võiksid inimesed musta stsenaariumi käiku minnes tööd leida peamiselt väljastpoolt kodukanti.
„Küllap inimesed hakkavad Tallinnast töökohti otsima. Õnneks tegeleme praegu ka Elektriraudteega, et selle graafikuid tihendada. Tahame, et iga 30 minuti järel läheks Tallinna rong, et inimesed saaksid paremini tööl käia,” rääkis Lillsoo.

Samal teemal:

Lisaks otsib vald pidevalt võimalusi uusi töökohti luua. „Tuleme arendajatele alati vastu. Tänagi (eile – toim) tundis üks firma huvi, kas meil on raudteega seoses mingit tootmismaad anda. Nemad looksid näiteks sada töökohta juurde,” oli Lillsoo lootusrikas. „Kõik saavad ju aru, et kui kuskil on 550 töötajat ja ettevõte suletakse, siis on seal ka häid töötajaid.”

Teine mure on aga valla ühisveevärk, mille loomine on kirjas omavalitsuse arengukavas. Praegu puhastatakse valla reovesi paberivabrikus.
Jüri Lillsoo sõnul peaks valla reovee puhastusjaama ehitus algama järgmisel aastal ja valmima 2010. aastal. Kui paberivabrik peaks vahepeal pankrotti minema, tähendaks see, et vald on häda korral sunnitud mõneks ajaks oma reovee viima näiteks Tallinna Paljassaarde. Samal ajal jääb vallal vabriku pankroti korral saamata oluline osa eelarvetulusid, mis sunnib omakorda investeeringuid edasi lükkama.

Peamiselt vaid ühest tööstusharust sõltub ka Järvamaal asuv Imavere vald, kus Imavere saeveski annab pisut üle 1000 elanikuga vallas tööd ligi 300 inimesele.

Saeveski jääb ellu

Veel sel nädalal avalikkusele tootmismahu vähenemisest teatanud firma juht Marek Moorits ütles, et saeveski tulevik on tugev.
„Ma arvan, et meil ei ole sulgemise ohtu. Meie mahtude vähenemine on tingitud maailmamajandusest,” arvas Moorits.

Tema sõnul on ettevõte inimeste tegevust firmas ümber korraldanud, töökohti vähendatud aga ei ole.
„Tegelikult arvan ma, et ega see kant siin nii monofunktsionaalne ka ei ole. Pigem sõltub majanduskeskkond sellest, kuidas üldine tervik areneb. Selge on see, et 300 inimesel oleks korraga raske siin tööd leida, aga pigem ma arvan, et sellise juhtumi tõenäosus on olematu,” sõnas Moorits.

Stora Enso grupp, millesse saeveski kuulub, tõmbab tegevust Eestis kokku.

Nii teatas ettevõte eile oma Viljandi komponentide tootmistehase sulgemisest ja 67 töökoha kaotamisest. Umbes 25 inimest aga peaksid suunduma tööle just Imaveresse, kuhu Viljandi üksuse tegevus osaliselt üle tuuakse.
„See otsus on tehtud puhtalt efektiivsuse tõstmise pärast,” ütles Marek Moorits, kelle sõnul tootis Viljandi tehas umbes sama hulga inimestega kolm korda vähem kui Imavere analoogne üksus.
Imavere vallavanem Jüri Ellram loodab, et vaatamata halvale ajale suudab puidutööstus vallas siiski jalgadel püsida.

„Tõmmatakse küll tootmismahte väiksemaks, aga et paneme asja kinni ja hakkame siin autosid või busse tootma, seda vaevalt,” avaldas Ellram lootus.
Ometi tunnistas vallavanem, et kui puidutööstuses peaks midagi juhtuma, ei ole vallal praegu erilist alternatiivi, kuid vaba tööjõu olemasolul võiksid sinna siis tee leida uued tootjad.
Vallavanema hinnangul töötab Imavere saeveskis umbes 10 protsenti valla töötajaskonnast. Sellise hulga inimeste tööta jäämine oleks tema sõnul väikesele kohale kindlasti katastroof.

Vabrik lubab arved kuu jooksul tasuda

Loe veel

••„Kehra paberivabrik tegi meile ettepaneku võla tasumiseks ja kokkulepete kehtimise ning võla tasumise korral taasalustame gaasi tarnimist umbes kolme nädala pärast,” ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov Päevaleht Online’ile. Kotov tunnistas, et võlg ulatub üle miljoni krooni piiri, kuid keeldus summat täpsustamast.
„Võlg oli piisavalt suur, et gaasitarned lõpetada. Tasumata oli septembri ja osa augusti arvest.”
••Paberivabriku omanikfirma Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i juhatuse esimehe Sunil Marwahi sõnul üritatakse Eesti Gaasile tekkinud võlg tasuda esimesel võimalusel.
••„Kõige varem suudame võla tasuda järgmise nädala jooksul, aga reaalsem võimalus on ilmselt järgmise kuu jooksul,” lausus Marwah.
••Kehra paberivabriku praegust olukorda asuvad järgmisel teisipäeval arutama kõik vabrikuga seotud ja selle tegutsemisest huvitatud osapooled. Kohtumise kutsus kokku Harju maavanem Värner Lootsmann ja koosolekulaua taga saavad kokku regionaalminister, Anija valla, paberivabriku, Eesti Gaasi, Eesti Energia, Harjumaa keskkonnateenistuse ja keskkonnaministeeriumi esindajad.
•• Krediidiinfo andmete põhjal on paberivabrikul praegu lisaks Eesti Gaasi võlale veel üle 10 miljoni kroonine maksuvõlg, samuti on andmebaasis registreeritud viis pisemat võlgnevust.
•• Suvel esitas paberivabriku vastu pankrotiavalduse AS Jakoteks, kellele vabriku omanikfirma Horizon Tselluloosi ja Paberi AS oli maksmata jätnud miljonitesse kroonidesse ulatuvad kohustused. Siis pankrotimenetlust siiski ei alustatud. 

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare