Möödunud aasta lõpus kohtusime vabariigi presidendiga. Ta rääkis oma plaanist tähistada taasiseseisvumise 15. aastapäeva, tunnustades kõiki neid, kes on sellele kaasa aidanud. Ta pakkus tasakaalustatud lähenemist ja palus, et mina valmistaksin ette Eesti Kongressi poolse nimekirja. See nimekiri sai laiem, sest hõlmas kongressieelseid kodanikeliikumisi ja okupatsiooniaegset vastupanuliikumist. Ülemnõukogu või rahvarinde poolt pidi tulema teine nimekiri. Lahkusin Kadriorust arusaamaga, et tuleb tasakaalustatud nimekiri.

•• Kes teie nimekirjas olid ja mis sellest järele jäi?

Riigivapi II klassi pakkusin Jüri Adamsi, kes on meie põhiseaduse isa ja ka nüüdisaegsete Eesti parteide struktuuri looja. Samuti olid selles Kaido Kama, Endel Lippmaa, Eve Pärnaste, Vardo Rumessen, Enn Sarv, Enn Tarto, Vello Salo, Trivimi Velliste, Sirje Endre, aga ka Marju Lauristin ja Liina Hänni, kes esindasid mõlemat poolt.

•• Kes neist nii kõrge tunnustuse tegelikult saavad?

Minu andmeil lülitati sinna alles lõpuks Vello Salo ja Trivimi Velliste. Meie esitatutest peeti kõrge tasu väärilisteks siiski ka Lauristini ja Hännit.

•• Teie esitatute asemel on seal hoopis Andres Lipstok, Arno Almann, Tõnu Anton…

Minu jaoks on kõige raskem see, et võrdsuse põhimõtet on rikutud. Mulle vahendati teade, et Eesti Kongressi nimekirja tulevat kärpida, sest oleme esitanud palju rohkem kandidaate kui teised. Kui nüüd kogu nimekirja vaadata, siis on asi täiesti vastupidine. Lisaks on Eesti Kongressist autasude saajad enamikus klassilt madalamad sellest, mis meie välja pakkusime.

•• 15 aastat tagasi suudeti kooskõla saavutada, kuid aastal 2006 mitte. Mis juhtunud on?

Väga mõjukana on säilinud hoiak, et Eesti Kongressis nähti võõrastütart, keda ei olnud ametlikes plaanides ette nähtud. See suhtumine on kõige häirivam, sest igal pool maailmas väärtustatakse okupatsioonireĻiimile vastupanu osutajaid.

•• Saate ka ise väga kõrge tunnustuse – Riigivapi I klassi ordeni. Kas võtate selle vastu?

Teen nii, nagu soovitas Lagle Parek – võtan selle vastu kui tunnustuse Eesti Kongressile. Teen seda vastuoluliste tunnetega, sest paraku pole see õiglaselt jagatud tunnustus, kui mõtlen kõigile teistele, kes minu ees, taga ja kõrval käinud, kuid pole väärilist tunnustust pälvinud.

Avalik kiri presidendile

•• Nõukogude ajal poliitvangistuses olnud Mati Kiirend, Lagle Parek, Arvo Pesti ja Endel Ratas saatsid eile president Arnold Rüütlile avaliku pöördumise, milles avaldasid protesti tänavuse ordenisaajate valiku üle:

•• “Eesti Vabariik ehk lihtsalt vaba Eesti oli riigikaotuse aastail paljude inimeste mõtete ja tegude sihtmärk.

•• Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee jõudis tõdemuseni, et Nõukogude võim oli nii Eestis kui ka muudes okupeeritud riikides kuritegelik reĻiim. See loogika peaks meie arvates olema tänase Eesti riigi loogika.

•• Paraku peame nördimusega märkama, et Eesti omariikluse tähelepanus teenetemärkide jagamisel on tekitatud äärmiselt solvav võrdsustamine nõukogudeaegsete kollaborantlike karjeristide ja Eesti riikluse idee hoidjate vahel. Kahtlemata oli ka Nõukogude ajal eestimeelsemaid parteisekretäre, täitevkomiteede ja külanõukogude esimehi, aga neid ei peaks ei nüüd ega kunagi hiljem seostama Eesti Vabariigi taastamisega. See oli rahva ja vabadusvõitluse peamine mõte ja see ka teostati mainitud tegelastest hoolimata.

•• Me tunnustame Eesti Vabariigi tähelepanu oma tegevusele, aga oleme nördinud selle samastamisest kommunistliku režiimi täideviijatega.”