Kelle taktikepi all kerkib linna südamesse Tallinna kaasaegne city?

 (8)

Palju on räägitud, et Tallinna kesklinna ajaloolise vanalinna külje alla on praegu enneolematu kiirusega kerkimas moodne city koos mitmekümnekordsete kõrghoonete, klaasgaleriide, mitmetasandiliste ristmike ja suurlinliku elutempoga.

##Kuhu Tallinna city siis õieti tuleb, miks seda vaja on, kes selle arengut suunavad ning millal see valmis saab? Et leida vastuseid neile ja teistele küsimustele, kutsusime ühe laua ümber kokku viis noort arhitekti.

Mida peab tegema, et Tallinnal oleks kaasaegne city?

Nõmm: Kaasaegseid inimesi on vaja selleks, et kaasaegne city saaks tekkida.

Vallner: Kaugelt paistab city juba päris hea, kuid seda ainult kaugelt. Need vaated, mis mere poolt kesklinnale avanevad õhtuhämaruses, kui tuled põlema löövad, on ikka päris võimsad.

Kui esialgu olid kõrghooned üksikult väga pretensioonikad, siis nüüd on see jõhker ambitsioon mõnevõrra taandunud. Nad on koondunud ja koos mõjuvad nad märksa rahulikumalt.

Koov: Kohati on linnaruumi tekkinud uusi huvitavaid kohti. Arhitektuurselt ja sisuliselt hea lahendus on näiteks Seegi paviljon. Seal ei ole iga ruutmeeter rahaks tehtud.

Kui kõrgeks võiks city ehitada?

Laanjärv: Praegu on see vist ametlikult Olevistega paika pandud.

Vallner: Peaks taastama Oleviste keskaegse kõrguse 159 meetrit, praegu ta on 36 meetrit madalam. Siis saaks kõrgemaid maju ehitada.

Laanjärv: Oleviste on kõige kõrgem, aga kujult sale.

Vallner: Tallinnas on selline väike omapära, et kõrghooned, mida praegu ehitatakse, on hästi väikese põrandapinnaga. Kui siia hakataks ehitama sama suuri kõrghooneid, nagu seda suurlinnadesse tehakse, oleks need hoopis teises mõõdus, palju massiivsemad.

Nõmm: Aga vanade tornide pundar ja kõrvuti uute tornide pundar on Pirita teelt vaadates ilusasti lahus.

Koov: Kui me tahame seda siluetti hästi näha, tuleks seda teha linnaelaniku seisukohalt vaadates, mitte kuskilt Aegnalt. Kõige rohkem liigutakse Pirita teel ja sealt on praegu päris hea vaade.

Vallner: Tehnoloogiliselt võiks ehitada väga kõrgeid maju, mitu kilomeetrit kõrgeid. Kui Tallinna ehitada 2 km kõrgune maja, siis on selge, et kõik Tallinna elanikud võiksid minna sinna elama. Ja ülejäänud linn jääks tühjaks. Sellel ka nagu pointi pole. Kuna meil praegu Tallinna elanikkond väheneb, siis tuleb loomulik piir ette nii kõrgustele kui ka kõrghoonete arvule.

Kas on õigustatud, et kõrghoonete ala on piiritletud?

Laanjärv: See on küll väga õigustatud.

Nõmm: See on väga mõistlik.

Vallner: See on hea, et city on sattunud kitsaste tänavate, väljakujunenud tänavavõrgu piirkonda.

Kas kõrghooneid võiks juurde ehitada?

Koov: Neid peakski juurde ehitama, sest praegu on kõrghooned nagu üksikud hõredad karvad kiilaspeal. Selleks, et keskust intensiivsemaks muuta, peaks seda tihedamaks ehitama.

Laanjärv: Küsimus pole selles, kui kõrged need peaks olema. Kümme meetrit siia-sinna pole oluline. Selle kõrguse üle võib vaielda lõputult.

Vallner: Põhimõtteliselt polegi see kõrgus nii oluline, olulisem on see, mis esimestel korrustel juhtuma hakkab. Mis tänaval toimub.

Nõmm: Tallinn on liiga autokeskne linn. Muudatused lähtuvad ikka sellest, kuidas rohkem autosid läbi lasta.

Koov: Miks inimesed tunnelisse aetakse? Näiteks Kaubamaja juures. Sinna sisse minnes ei tea kunagi, kust sa välja saad.

Vallner: Näiteks jalgrattaga sõites peab kesklinnas tegema poolekilomeetriseid ringe. Tänavafoore on hiljuti reguleeritud nii, et jalakäijatel on väga lühike aeg, autodel poole pikem.

Laanjärv: Ja jalakäijad aetakse tänava ületamisel pidevalt tee keskele.

Koov: Üks väga halb koht on Kaubamaja ja Kunstiakadeemia vaheline lõik, kus on aastaid jalakäijaid trahvitud, kuid seal see loomulik liikumine just nii toimubki – Kaubamaja poolt Stockmanni poole ja vastupidi. Seal peaks mingeid muutusi tegema.

Vallner: Selle asemel et kesklinna rohkem kortermaju ehitada, ehitatakse mingeid külakesi linna äärde. Ja järjest suurenev mass tahab autoga linna tööle saada. Aga see on vist paratamatu, elustiilide muutumisest põhjustatud.

Kas kesklinn tuleks autovabaks muuta?

Loe veel

Vallner: Ühistransporti peaks parandama.

Laanjärv: Võib-olla peaks projekteerijad rohkem disainima jalakäijate ala. Kõnnitee on praegu mingi jääkmaa autotee kõrval. Jalakäijate ruum peaks samuti süsteem olema, kus peale kõnniteede on väljakud, sopid ja skväärid. Ja kõnniteed on liiga kitsad.

Laanjärv: Autoteed on võrgustikus, kõnniteed mitte. Kesklinnas on vähe loomulikku sotsiaalset ruumi. Selliseid kohti, kus inimesed saaks käia jalutamas, suhtlemas, mõtlemas, sportimas jne. Uued ehitised tihti ei arvesta selliste kohtade vajalikkusega.

Kas Viru väljaku täisehitamine on hea?

Vallner: Päris tore, kui linn tihedamaks muutub.

Nõmm: See tühi väljak polnud seal õigustatud.

Koov: Kui me praegu ei arvusta arhitektuurset lahendust, siis ma arvan, et on hea, kui see piirkond mahult tihedamaks muutub. Teiselt poolt tekitab nii suur kinnine kompleks minus klaustrofoobiat.

Vallner: See on selline kommertsstrateegia – sa ei saa kuidagi lõksust välja, pead aina järgmisesse ja järgmisesse ruumi minema. Lisaks on Viru keskus ju veel ühendatud kaubamajaga. See on selline Ameerika 60-ndate linnaehitus, kus inimesed pannakse klaasgaleriidesse või tunnelitesse, nii et ühest kaubamajast teise liikudes nad päris tänavale enam ei satugi.

Laanjärv: Mingitpidi oleks võinud rohkem hingamisruumi küll jätta. Väike platsike ühes nurgas on, aga seda on liiga vähe ja sellel puudub sidusus ümbritsevaga.

Koov: Jalakäijate tunneli asemel oleks tulnud autod tunnelisse panna ja sinna, kus on kõige tihedam inimeste liikumise koht, teha jalakäijate tänav.

Laanjärv: Viru väljak tekkis ka jäätmaale, sinna pidi 60-ndatel tulema mingi multipleks-hoone, aga see jäi ehitamata.

Koov: Mulle tegelikult meeldib see, et Laikmaa tänavast on korralik linnatänav saamas.

Kas city areneb kellegi konkreetse nägemuse järgi?

Laanjärv: City on väga konkreetne osa kesklinnast, kus käib väga intensiivne ehitustegevus. Avalikkuse tähelepanu ongi liiga palju city’l. Linna, millega tegeleda, on mujalgi. Näiteks piirkond vanalinnast mere poole. Aedadest ja lagunenud puumajadest koosnevad alad, millel on avalikkuses tagahoovi maine. Tegelikult on need huvitavad piirkonnad, millel on linnalikku mitmekesisust ja potentsiaali, mida tuleks ära kasutada.

Kas võiks teha nii, et linn teeb planeeringud?

Koov: Põhjamaades ongi nii, et linn teeb planeeringud vastavalt oma nägemusele.

Laanjärv: Linn praegu natuke selles suunas tööd teebki.

Tomiste: Linnavõim on meil ju ka tegelikult jagunenud ametnikeks ja poliitikuteks. Initsiatiiv peaks olema eelkõige poliitikute käes. Linnaruumi arendamine võiks olla osa poliitilisest programmist. Kas mereäär ehitatakse täis või tuleb sinna park – see on suures osas ju poliitiline otsus. Praegu puudub linnaametnikel-professionaalidel visioon, mille suunas töötada, kõik käib kaootiliselt.

Vallner: Kas siis tekiks nii-öelda parteiarhitektid? Sellest võib jama tulla.

Tomiste: Siin tuleb uus punkt mängu. Järjepidevust on vaja. Kui midagi on ära otsustatud, ei tule järgmine valitsus ega muuda seda ära. Kui planeeringuvõistlus on toimunud ja Ļürii on võitja välja valinud, siis tuleks see ka reaalselt ellu viia.

Kas kesklinna planeerimises hakkab Metsiku Lääne periood üle saama?

Koov: Jah, hakkab tasapisi muutuma.

Laanjärv: Ühiskonna jõukus hakkab jõudma järgmisele tasemele. Mingi osa city’st on valmis saanud või saamas ja nüüd on midagi, mille järgi hakata arvamust kujundama.

Mis juhtub uue city arenedes vanalinnaga?

Laanjärv: Vanalinnaga ei juhtu midagi, ta on oma kindlates piirides.

Vallner: Ei, siin võib juhtuda palju asju. Näiteks on mõnelgi pool tühjad pinnad ja vaateaknad. Kõrvaltänavad on välja surnud, Viru tänav ja mõni suurem tänav töötavad. See on süvenev.

Koov: Seda võiks ka arvestada, et bastionide vööndisse ei hakataks midagi ehitama. Aga see peaks UNICEF-i kaitse all olema

Vallner: Vanalinnal on liiga kitsas spetsiifika. See on orienteeritud keskealisele Põhjamaade turistile.

Koov: Mina sellega nõus ei ole, kõik popimad noortekohad on vanalinnas. Sa tuled ikka vanalinna, kui tahad kusagile välja minna.

Laanjärv: On hea, et vanalinnas on ka päris palju elanikke, mitte ainult poed, kõrtsud ja kontorid.

Mida peaks tegema, et city ei lämmataks vanalinna?

Koov: Vanalinnas peaks veel rohkem püsielanikke olema.

Vallner: Vanalinnas hoitakse rendihinnad kunstlikult kõrgel. Hoitakse pigem tühjana, aga ei rendita välja. See pole õige.

Nõmm: Mõelda tuleks küll sellele, et uue linnakeskuse suured kaubanduspinnad raskendavad vanalinna poodide eksisteerimist. Ainult suveniiripoodidest ja pubidest jääb vanalinna jaoks väheks.

Laanjärv: Kindlasti on finantshoobasid, kuidas siin iseloomulikku väikekaubandust soodustada, nagu seda igal pool tehakse.

Uus ja vana tasakaalustavad üksteist. Kas see on kesklinna väärtus?

Laanjärv: Mingis mõttes küll, aga siin on ka palju teisi miljööväärtuslikke piirkondi vanalinna ja city kõrval. Eesmärk peakski olema linna mitmekesisuse säilitamine.

Vallner: Kunagi jäävad ka city kõrghooned vanaks ja cityst saab vana linn…

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare