21.11.2014, 03:30
Kes Eesti pensionisüsteemist kõige rohkem võidavad ja kaotavad?
•• Vähemalt keskmist palka teenivatest inimestest saab tulevikus kõrgemat pensioni just noorem põlvkond, ehkki nende sissetulek on sama suur kui vanematel inimestel. •• Praeguse süsteemiga võidavad enim 1980-ndatel sündinud vähemalt keskmist palka saavad põlvkonnad. Enim kaotavad aga noored madalapalgalised.
FOTO:
Alates 1998. aastast on Eesti pensionisüsteemis tehtud viis suuremat reformi. Seda, kuivõrd on viimase 15-aasta jooksul tehtud pensionisüsteemi muutused erinevaid inimgruppe mõjutanud ja kes on muutustest võitnud, analüüsis oma kevadel kaitstud magistritöös praegu poliitikauuringute keskuses PRAXIS nooremanalüütikuna töötav Magnus Piirits. Peamised muutused puudutasid I samba muutmist ning II ja III samba loomist. I samba pension muudeti sõltuvaks inimese palga suurusest ja pensioni suuruse muutmiseks loodi indeks, hiljem muudeti see indeks kiiremini kasvavaks. Viimase muudatusena tõsteti pensioniiga 65. eluaastani.
Muudatuste mõju jälgis Piirits nii-öelda tüüpinimeste peal, kes jagunesid gruppideks vanuse palga ja muude tegurite põhjal (vt lisaks kõrvalloost). Ka uuris ta seda, kuivõrd mõjutab pensioni suurust laste saamine. Analüüsist selgus, et tegelikult on praegune seis suhteliselt hea, sest enamiku inimeste tulevastele pensionidele on reformid kasu toonud. Võrreldes teistega on aga mõneti kaotanud noored madalapalgalised inimesed.
Loe edasi, kes pensionist kaotavad ja võidavad, miks pensionisüsteem kõrgepalgalistel lastesaamist ei soodusta ja miks on n-ö kõige kasulikum aastakäik 1981.aastal sündinud.