Ajakirjanik Arnika Tegelmann ei näe halba selles, et Raplamaast on saanud Tallinna magala. Ta ennustab transpordivõimaluste paranemise puhul sama saatust ka Jõgeva- ja Järvamaale. „Kui Türilt jõuab Tallinna tunniga ja Tallinna–Tartu maantee on neljarealine ning autoga jõuab pealinna keskele 45 minutiga, mis mõtet on siis Tallinnas elada?” küsib ta. Urmas Astel, Palamuse vallavanem on realistlikult pessimistlik: „Rahvaarv väheneb kuni 25%.”

Põhjaka ruulib

Kuidas läheb 2025. aastal Põhjaka tuntud mõisarestoranil? Kõik arvavad, et üha paremini. Rapla vallavanem Ilvi Pere: „Põhjaka-moodi restoranid on selleks ajaks igas maakonnas kui mitte igas vallas. Eestlased käivad järjest rohkem perekonnaga väljas söömas – usaldavad toiduvalmistamise professionaalidele. Kuna Eesti puhas toit on tuntud nii Euroopas kui ka kaugemal, jagub külastajaid kõikjale.”

Lehmad ja robotid

Kesk-Eesti intensiivne põllumajandus vajab üha vähem inimesi. Paide linnapea Alo Aasma arvab, et 2025. aastal võib Kesk-Eestis, aga eriti Järvamaal, olla lehmi rohkem kui inimesi. „Praegugi on Väätsa vallas mitu korda rohkem lehmi kui inimesi,” teatab ta. Pipi-Liis Siemanni arvates muudab lehmade arvukus piirkonna maaturismi sihtkohaks. Piirkonna majandus jääb põhinema põllumajandusele, arvavad pea kõik. „Töötajaid vajavad nad aina vähem, sest robotid teevad oma,” leiab Arnika Tegelmann. ERR-i korrespondent Olev Kenk: „Tooni annavad suurtootmised – 3000-pealised lüpsilaudakompleksid, kus on peale lüpsilautade ka piimakombinaat, elektri ja soojuse koostootmisjaam, aiand, kalakasvatus ja muu energiamahukas tootmine.”

Virtuaalne Keskmaa

Äkki peaksid Rapla, Järva ja Jõgeva maakond ühinema suureks Kesk-Eesti maakonnaks?

Janek Kadarik, Raplamaa ettevõtluskeskuse juhataja leiab: „Keskmaa kõlaks uhkelt, aga identiteet kaob sootuks.” Riigikogulane Tõnis Kõiv jätkab: „Ei näe Tallinna ja Tartu suure mõju tõttu võimalust Keskmaa loomiseks.” Järva maavalitsus leiab: „Kuna Jõgeva- ja Raplamaa on administratiivmoodustised, on Kesk-Eesti loomulikult Järvamaa.”

Kultuuriministeeriumi asekantsler Anne-Ly Reimaa: „Ühine Kesk-Eesti maakond oleks veelgi kunstlikum nähtus kui Jõgevamaa, sest viimase allpiirkonnad tõmbuvad ühe ja sama keskuse ehk Tartu poole, Kesk-Eesti maakonna allpiirkonnad tõmbuksid aga vastassuundades.

Tiit Urva, Jõgevamaa arenduskeskuse juht pakub liitmaakonna nimeks Jõrajä.

Põhjaka kokk Joel Kannimäe: „Haldusreformi tulemusel on Kesk-Eestis ainult üks suur maakond, mis kannab ajaloolist nime Järvamaa. Valdasid ei eksisteeri. On ainult maakonnad, keskustega virtuaalruumis.”

Kolm valda

Arnika Tegelmann leiab, et kogu Järvamaast võiks saada üks omavalitsus. „Kui ka kõik teised maakonnad moodustaksid ühe omavalitsuse, võiks „valla” mõiste üldse kaotada ja haldusüksustena jääksidki ainult maakonnad,” arvab ta. Järva maavalitsus loodab samuti, et praeguse 31 Kesk-Eesti valla asemel on siis kolm: Jõgeva, Järva ja Rapla.

Tunniga Tallinna

Maakondade arenguvõtmena nähakse just võimalust saada nii rongi kui ka autoga tunniga või kiiremini Tallinna. Alo Aasma: „Järvamaa pääsetee on neljarealine tee Mäost Tallinnasse, mis muudaks meid Tallinna kuldse ringi ja tagala osaks. Meil saab Lasnamäe korteri hinna eest kolm kahetoalist korterit või kaks kolmetoalist.”

Tundmatu Rubljov

Enamikul vastanuil polnud aimugi, kes on maailmas hinnatud Raja küla ikoonimaalija Gavriil Frolov, keda on ka Eesti Rubljoviks peetud. Anne-Ly Reima arvab: „Frolovi tuntakse ikoonispetsialistide ja kollektsionääride ringkonnas. Temaga seotu moodustab osa Sibulatee turismiteenuste paketist.” Ta täpsustab: „Vanausulised muretsevad oma elulaadi säilimise pärast ja ei ole kindlasti valmis oma põhimõtteid turismi nimel reetma. Turistidele jäävad avatuks kõigest mõned valitud kohad.”

Rääbis ja Punsli eli

Alo Aasma tunnistab: „Meil pole kahjuks selget identiteeti kandvat nänni.” Joel Kannimäe täiendab: „Sel ajal ei pea enam keegi kogu aeg midagi ostma või hankima.

Palamuse vallavanem Urmas Astel peab Kesk-Eesti firmatooteks Punsli eli, mis on loodud teatavasti just Palamusel. Elle Mäerand, Elistvere looduskeskuse juht arvab, et Jõgevamaalt ei lahku keegi sibula ja küüslauguta. Pakutakse ka suitsurääbist.

Piilupardiga lillelaat

Türi lillelaada fenomeni püsimist loodavad kõik. „Käima on pandud Piilupardi rong, mis veab inimesi tasuta lillelaadale,” märgib Järva maavalitsus. Olev Kenk: „On nädal aega kestev Türi lillelaat, mis on kujunenud Euroopa üheks külastatuimaks aiandusmessiks. Türil tegutseb aasta läbi aianduskeskus.”

Kivirähki teemapark

2025. aasta tuntuimaks muuseumiks pakutakse Vargamäel asuvat Tammsaare muuseumi, kus toimuvad pidevalt teatrietendused, mille piletid on defitsiitsed. Ilvi Pere: „Muuseumi juurde luuakse Andrus Kivirähki teoste põhjal teemapark.”

Tõnis Kõiv arvab, et Vargamäel pakutakse ka turismiatraktsioonina võimalust kaevata kraavi ja teha muid talutöid.

Joel Kannimäe: „Tammsaare muuseumis toimub kaks korda aastas Eestimaa kirjanike festival, kus viimase poole aasta jooksul raamatu üllitanud kirjanikud kohtuvad lugejatega ja korraldavad happening’e.”

Fosforiitne arvamusfestival

Levinud arvamus on, et mullu esimet korda toimunud Paide arvamusfestival kosub. Tegelmann ennustab: „Arvamusfestival on oluline, nädal aega kestev suursündmus, mis annab tööd sadadele järvalastele. Olulised teemad: „Kuhu on kadunud karismaatilised juhid? Fosforiidi toel viie rikkama riigi hulka?”” Olev Kenk täiendab: „Taas on päevakorras pealinna Tartusse kolimine.”

Rapla vallavanem Ilvi Pere leiab vastukaaluks, et inimesed avaldavad arvamust veebis ja keegi ei vaevu Paidesse sõitma.

Mini-Eestit ei tule

Kõik vastanud leiavad, et Mini-Eestit Mäo risti ei tule, küll võiks seal olla aga Eesti suurim taluturg või suurim kaubamaja.

Korvpallipealinn Rapla

Mida kaugemal elab vastaja Raplast, seda vähem usub ta Rapla korvpallivõistkonna võimalusse võita Eesti meistritiitel. Vallavanem Ilvi Pere on loomuldasa patrioot: „Rapla võistkond on Eesti meister, meie korvpallikool on kasvatanud endale palju võimekaid järglasi. Rapla on korvpallipealinn ja siin korraldatakse rahvusvahelisi korvpallifestivale.”

Joel Kannimäe on radikaalne: „2025. aastal Eestis enam spordi meistrivõistlusi ei peeta. Ei toimu ka maailmameistrivõistlusi ega olümpiaid. Profisporti peetakse labaseks meelelahutuseks. Ainuke tunnustatud spordiliik on siis rahvasport. Aga sealgi ei tõmble keegi enam esimese koha ja medali pärast, vaid lihtsalt nauditakse kvaliteetaega oma rahvuskaaslaste seltsis. ”

Tulevikku ennustasid:

Paide linnapea Alo Aasma, Palamuse vallavanem Urmas Astel, Imavere vallavanem Jüri Ellram, Raplamaa ettevõtluskeskuse juhataja Janek Kadarik, Põhjaka mõisa kokk ja omanik Joel Kannimäe, ERR-i Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk, riigikogu liige Tõnis Kõiv, Elistvere looduskeskuse juht Elle Mäerand, Rapla vallavanem Ilvi Pere, ajalehe Aja Leht peatoimetaja Arnika Tegelmann, Jõgeva linnapea Aare Olgo, Järva maavanem Tiina Oraste, Järva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Triin Pobbol, kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reima, Järva maavalitsuse arenguspetsialist Hannele Saksniit, Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann, Jõgevamaa ettevõtluskeskuse juhataja Tiit Urva, Järva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalspetsialist Kersti Viilup

Eesti 2025

Eesti tulevikku vaatava sarja esimene lugu rääkis Ida-Virumaa tulevikust. Seejärel käsitlesin Kagu-Eesti ja saarte elu. Sarja järgmine lugu viib meid Lääne-Eestisse, Pärnu ja Lääne maakonda.